kaubeldakse India, Nepali ja Hiina suundadel. Sellega tegelevad hästi organiseeritud jõugud ja salaküttijad. Nahad veetakse Indiast välja läbi keerulise võrgustike,põhiliselt Hiina turgudele. Teine faktor, mis aitab kaasa tiigrite arvukuse vähenemisele on urbaniseerumine. Talunikud süüdistavad tiigreid oma karja hävitamises ning tapavad neid. Tapetud tiigrite nahad ja kehaosad võivad aga leida tee ebaseaduslikku kaubandusse. Suurem osa nahkadest müüakse turistidele suveniiridena. Tiigrite osi ostetakse ka kodu dekoreerimiseks ja kinkideks. Tiibetis kasutatakse tiigri nahku chupade(traditsiooniliste kostüümide) kaunistamiseks. [8] Üle 1000 aasta on tiigri kehaosad olnud Hiina traditsioonilise rahvameditsiini osa. Tiigri jõu ja müütiliste võimete tõttu usutakse Hiina kultuuris, et tiigril on ravivad omadused, mis aitavad ravida kroonilisi vaevlusi ja haigusi ning täita keha vajaliku energiaga. Tiigri kondid, silmad, vurrud ja
Kose ausammas avati 5. juulil 1925. aastal. Oma kohal sai ta püsida kuni 1941. aasta 3. juuni ööni. Punavõimu esindajatel ja nende käsilastel oli kombeks, et sambaid lõhuti ikka pimeduse varjus, siis oli julgust rohkem. Kose ausammas õhiti ja selle tükid veeti Mägise talu läheale Pirita jõkke. Saksa okupatsiooni ajal püüti mälestusmärki taastada, kuid purustatud tükkide veest välja tirimisest kaugemale ei jõutud. Nõukogude ajal kästi tükid, mida inimesed polnud veel suveniiridena kodudesse tassinud, jõkke tagasi visata. Ausamba osad lebasid jõe põhjas kui 1988. aastani, mil Endel Väli hakkas koos vennaga sammast taastama. Suurem osa mälestusmärgist suudeti kokku panna orginaaltükkidest, vaid nimeplaadid lasti Kohila kivitöökojas uued valmistada. Avapidusteni jõuti 17. juunil 1987. aastal. Sambalt eemaldasid kalle Ülo Roosnurm ja Endel Väli. Vabadussõjast osavõtnutest oli aukülalisena kohal Johannes Vart. Kuusalu Avati 16.05.1921
limused. Paljunemine-lahksuguline, emane muneb munad. Ehituse eripärad-pehme kehaga selgrootud loomad, siseorganeid katab õhuke nahakurd, mida nim. mantliks, enamikul liikidel on ka jalg ja koda, kod kaitseb röövloomade eest, kuid osal liikidel on koda muundunud seesmiseks toeseks või on täiesti kadunud. Tähtsus looduses-toiduahelas, karbid tähtsad veekogude puhastajatena. Tähtsus inimesele-paljud toiduks, suveniiridena, parfümeeriatööstuses, mõne mereteo mantli eritusest saab purpurset värvi, taimekahjurid. USSID Kolm tähtsamat rühma-lameussid, ümarussid, rõngussid. Lameussid on kõige lihtsama ehitusega kahekülgsed loomad. Keha on pehme ja nii lame, et neil pole vaja vereringet ja hingamiselundeid. Suurem osa on parasiitse eluviisiga, kuid osa neist elab ka meredes, magevees ja niisketes kohtades maismaal. Ümarussid-lülistumata ümara kehaga, mis aheneb mõlemast otsast, enamus
annaabi.ee 
