võidab Peet üldise tunnustava tähelepanu maaliga "Öö". Jaanuaris 1913 asub Aren pikemale välisreisile, esimeseks peatuseks Mustamere-äärne Alushta linn Krimmis, teekaaslaseks haige kolleeg Paul Burman ning Burmani õde. Paari kuu pärast, mis mööduvad pingelises loovtöös, jätkub teekond üle Odessa, Kiievi ja Lembergi Viini ning sealt lühema peatuse järele Müncheni, kus Aren astub sealse tol ajal kuulsa kunstideakadeemia suvekursustele, kavas hiljem külastada Pariisi. Ootamatult puhkenud maailmasõda tühistab kõik. Arenil ja Burmanil ei õnnestu lahkuda Saksamaalt. Mõlemad vahistatakse Sveitsi piiril kui väeteenistusealised vaenulise riigi kodanikud, interneeritakse algul Kempteni sunnitööliste vanglas, järgnevalt vana soodavabriku ruumides Traunsteinis sisseseatud sõjavangide laagris. Paul Burman vabaneb sealt närvihaigena 1914. aaasta detsembris, Areni vangipõlv
eesti keele ja kirjanduse lektor. 1922. aastal oli juba keskealine eesti teadlane abiellus soomlannannaga ning rajas Helsingisse kodu. Vaba aega täitis Eesti kirjanike raamatute tõlkimisega soome keelde sealhulgas A. H. Tammsaare 'Kõrboja peremehe'. Suviti veetis peamiselt isakodus Muhu saarel Viira külas. Varsti hakkas Muhumaaga konkureerima Haapsalu. Selle linnaga oli ta põgusalt tutvunud. 1917 aastal peatus V. Grütnthal Haapsalus juba pikematalt: ta oli kutsutud Läänemaa õpetajate suvekursustele lektoriks. Ka järgmisel neljal suvel puhkas ta Haapsalus. Suvekursuste aeg muutus Haapsalu Grünthalile koduseks ja meeldivaks. Hiljem tuli ta siia juba kogu perega. Suve on ta veetnud siin üle 11 korra. Talle meeldis Haapsalus ujuda, purjetada, jalutada,päevitada ja kirjandus töödega tegeleda. Nagu 'Karurahu', 'Omistus', 'Haapsalu õis', 'Haapsalu õhtud', ' Haapsalule'. *Aidi Vallik Vallik on sündis 11.mai 1971. a. Paliveres. Ta on töötanud kunstnikuna Haapsalu
ainenea õppida. Peale keskkooli asus Aleksander õppima Tartu ülikooli esmalt ajalugu ja seejärel pedagoogikat ning liitus Eesti Karskusliiduga, kus ta asus tööle karskussekretärina. 3.Välisreisid Matkamine ja reisimine olid Aleksandri hobid juba noorusest peale. 1921.aasta suvel tegi ta 700- kilomeetrise jalgsimatka mööda Eestimaad. Üliõpilasena oli ta sageli Soomes. 1930.aastate lõpul kutsuti teda peaaegu igal suvel lektoriks soome õpetajate suvekursustele Helsingisse. 1922.aastal saatis Eesti Karskusliit Aleksandri Berliini, osa võtma alkoholivaba noorsookasvatuse kongressist. Hamburgi kongressil tutvus ta paljude noorsootegelastega, eriti Põhjamaadest tulnutega. Tänu sellele võttis Aleksander 1923.aastale ette ringmatka Põhjamaadesse: Soome kaudu Rootsi, sealt Taani ja Taanist tagasi Helsingisse. 1927.aastal võttis ta osa Budabestis toimuvast soome-ugri kultuurikongressist. Kongressi raames korraldati ekskursioon mööda
annaabi.ee 
