väga hästi. See film rääkis kahest mehest kelle nimed olid Jaan Tatikas ja Salomon Vesipruul. Salomon Vesipruul oli väga enesekindel mees, kes arvas, et talle on antud anne kirjutada luuletusi. Tegelikult ei tulnud see tal üldse nii hästi välja, kui ta seda ise arvas, muidugi tõi ta ka kohe igasugu eri vabandusi enda kaitseks, et ise mitte lolliks jääda. Keegi ei olnud tema kirjutatud teosetest kuulnudki. Filmi algul otsib Salomon endale Tallinna suvekorteri, kuhu ta kolib enda papagoi Šifferiga. Juhuslikult saab Salomon Vesipruuli naabriks kuulus leiutaja ja loodusuurija Jaan Tatikas, kellest ei ole samamoodi keegi kuulnud. Ta üritab teha väga palju erinevaid masinad, kuid kahjuks ei hakka neist ükski tööle. Ühel saatuslikul päeval kohtuvad Jaan ja Salomon. Nimelt olid mõlemad natukene purjus. Vesipruul oli käinud trahtris, kus ta võttis natuke viina ja jäi purju. Koduväravas avastas ta Jaani, kes juhuslikult värava ees magas.
hakkas ta vanaduse pärast värisema; puudus rahu; vaesus ja mured; lihtsad elusaatused, kitsas silmaring, vilets toit; kõige suuremateks süüdlasteks olid aga kõik teised kirjanikud, kes Vesipruuli mõtted juba kirja olid pannud. Hariduselt oli Vesipruul haritum, kui Tatikas. Kindlat ametit mees aga kartis, sest arvas, et see ta luulelisuse võtta võib. Seega oli Salomon kogunud elutarkust paljudel erinevatel ametitel. Kui mees oli kolmkümmend aastat vanaks saanud, üüris ta suvekorteri Tallinnasse. Välimuselt oli Vesipruul moekas ja väljapeetud. Ühel õhtul Jaan Tatika ja Salomon Vesipruuli teed ristusid. Vesipruul leidis purjus Tatika oma koduväravast. Arvanud, et Tatikas äkki talle oma eluloo hommikul jutustada tahab, tassis ta mehe ööseks enda juurde. Hommikul oli Jaan aga Vesipruuli peale hirmus pahane ja selle asemel, et kirjanikule oma lugu ära jutustada, kiskusid mehed aga hoopis riidu. Tulemus oli
Rästikutele meeldib talvitumiseks kasutada näriliste urge ja kivi- või heinahunnikute alust pinnast, temperatuur ei lange alla 2...4 kraadi. Tavaliselt kasutavad rästikud kogu elu jooksul talvitumiseks vaid paari erinevat paika, kuna neile meeldib talvituda samas kohas. Mõnikord magavad mitu rästikut ühes urus talveund. Vahel harva on rästikute talveunekaaslaseks ka vaskuss. Paaritumine ja poegimine Rästikud paarituvad harilikult maikuus. Pärast paaritumist otsib rästik endale suvekorteri, kus ta veedab suve. Augustikuus rästik poegib. Ta sünnitab juba elus pojad, keda on tavaliselt umbes kümme. Kui pojad sünnivad, on nad umbes 15-20 cm pikad. Suguküpseks saavad isasrästikud nelja-aastaselt, kui nad on juba 45 cm pikad. Emasrästikud saavad suguküpseks viieaastaselt, kui nad on umbes 55 cm pikad. Kasutatud kirjandus : 1. Bioloogia VII klassile. Mati Martin, Urmas Kokasaar, Maie Toom. Avita, 1997. 2. Eesti elusloodus. Rein Kuresoo, Hendrik Relve, Indrek Rohumets
annaabi.ee 
