28 Ettevõtluse vorm: FIE Ettevõtte juhataja: Vilmar Kaal Telefon: 56577132 Suveks on vaja kohvikusse kindlasti ka abitööjõudu; 0,5 töökohaga abitöölise rakendamist. Piirkonna üldine kirjeldus Orissaare alev on tüüpiline maa-alev ja vallakeskus. On kaks kooli, kultuurimaja, kauplused, teenindusettevõtted, mõned tööstusettevõtted. Nagu Saaremaale omane, elavneb alevi elu suvel; palju on läbisõitjaid, lähikonnas on hulgaliselt suvekodusid, sadam võtab vastu jahituriste. Mere lähedus meelitab kohale suvitajaid. Äri-idee Äri-idee olemuseks on kohviku taasavamine. Ruum kohviku jaoks asub I korrusel, kus kohvik tegutses ka eelmise valdaja ajal. On olemas korralikult remonditud kohvikuruum, WC-d, baarilett, väike laoruum ja nõudepesuruum. Maja asub kohviku jaoks soodsas kohas alevi keskel, kaupluse ja parkimisplatsi kõrval. Kohvik on mõttekas avada enne suvehooaja algust
ja lasteaias. Vormsil on kaasaegsed infrastruktuurid: teedevõrgustikku ja sadamaid uuendatakse pidevalt. Kogukonnamajandus põhineb kohalikel ressurssidel (kartul, marjad, seened, mesi, koduloomad, metsamaterjal, ulukid, kala). Tegeleme üha hoogsamalt põllumajandusega, hooldame rannaniite ning kasvatame lihaveiseid ja lambaid. Toimumas on turismitaristu areng, külastajate ja nendega seonduv elavdab saareelu. Vormsi positiivne kuvand eestimaalaste hulgas meelitab suvekodusid ostma ning ehitama ka tuntuid inimesi. Kuna Vormsi rahvas ja üldse eestlased hindavad kõrgelt loodust on loodus biosfääri looduskaitseala Natura 2000 võrgustik. Puhkust saab veeta Vormsil mitmel huvitaval moel. Pakutakse Sviby minigolfi, Kaatrireise vormsil ja toimib ka Sviby paadilaenutus. Aastal 2013 on Vormsil automaattankla, WiFi väga mitmes kohas üle saare, kauplus Hullos ja suvekuudel on avatud kõrts Krog no 14. (Vormsi kodulehekülg 2013) Joonis 9
Ainult 39 % rahvastikust on kontsentreerunud kolme suuremasse linna Stockholmi, Göteborgi ja Malmösse. Stockholm on ainus üle miljoni elanikuga suurlinn. Rahvastik on laotunud üle maa väikestesse küladesse ja maakohtadesse. Linnastumine on Rootsis hiljutine fenomen: 1930 elas veel pool elanikkonnast maapiirkondades ja paljud linnainimesed on farmidest ja metsadest tulnud ära alles põlvkond või kaks tagasi. Linnainimesed on säilitanud sidemed maaga: paljud omavad suvekodusid, lahkudes linnast juba juulis. USA-s tehtud uuringud kinnitavad, et maal elamine ja sidemed maaga on peamised tegurid, mis aitavad kogemuste kaudu suhtuda jahindusse lugupidavalt. (Heberlein ja Willebrand 1998) Paljud inimesed tegelevad Rootsis jahipidamisega. 1981 aastal tehtud uuring Rootsis näitas, et 15 -75 aastastest 7,5 % ütles, et ta käib jahil mõnikord või sageli. 1991 aastal tehtud sama uuring leidis, et 7,9 % ütles, et nad käivad jahil (avaldamata andmed). (Heberlein ja
annaabi.ee 
