Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo, et loomatoitu peab pool alles olema, et sellest päevast liigub aeg kevade suunas. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamist. 17. TÕNISEPÄEV Nagu muudelgi talvistel tähtpäevadel peeti oluliseks päeva pikenemist kukesammu võrra. Tõnisepäeva ilm ennustas ette suveilmu ja viljakasvu. Tuntuim ütlus on: kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg. Tõnisepäeval käidi mõnel määral külas ja peeti pidusid. Selle kohta on rohkem andmeid Setumaalt, kus mitmetes külades peeti nn praasnikut, kuhu kutsuti sugulasi paariks päevaks pidutsema. 25. TATJANAPÄEV E. TANJAPÄEV Tatjanapäeva tähistamise traditsioon ulatub 18. sajandisse
juulini ehk 1 tund tõnisepäeval tähendab 5 päeva heinaaega. Tõnisepäev (tõniksepäev, tinnüspää; ka taliharjapäev, kesktalvepäev), ka jõuluemapäev - 17. jaanuarTõnisepäeva nimetused viitavad kahele olulisele poolele selle päeva tähenduses: vana kultuspüha ja talvepoolitaja. Selleks päevaks pidi olema alles pool inimeste ja loomade toiduvarust. Nagu muudelgi talvistel tähtpäevadel peeti oluliseks päeva pikenemist kukesammu võrra. Tõnisepäeva ilm ennustas ette suveilmu ja viljakasvu. Tuntuim ütlus on: kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg. Pikki sajandeid ühendati tõnisepäeva koduhaldjale ohverdamise ja sigadeõnne tagamisega. Seejuures on omavahel põimunud pühast Antoniusest lähtuv pärimus ja koduhaldjas Tõnni kultusega seonduvad kombed. 20. sajandi alguses olid Lääne-Eestis säilinud Tõnni kuju, temaga seonduvad ohvrikombed ja uskumused
Tähtpäevad Tõnisepäev Tõnisepäeva nimetused viitavad kahele olulisele poolele selle päeva tähenduses: vana kultuspüha ja talvepoolitaja. Selleks päevaks pidi olema alles pool inimeste ja loomade toiduvarust. Nagu muudelgi talvistel tähtpäevadel peeti oluliseks päeva pikenemist kukesammu võrra. Tõnisepäeva ilm ennustas ette suveilmu ja viljakasvu. Tuntuim ütlus on: kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg. Pikki sajandeid ühendati tõnisepäeva koduhaldjale ohverdamise ja sigadeõnne tagamisega. Seejuures on omavahel põimunud pühast Antoniusest lähtuv pärimus ja koduhaldjas Tõnni kultusega seonduvad kombed. 20. sajandi alguses olid Lääne-Eestis säilinud Tõnni kuju, temaga seonduvad ohvrikombed ja uskumused. Lääne- ja Lõuna-
jaanuar kolmekuningapäev tähistab jõulu lõppu 13. jaanuar nuudipäev nuutidega löödi õllel korgid maha, joodi viimased õlled, söödi viimased jõulutoidud, tähistas jõuluaja lõppu. Tantsiti, käidi kõrtsis. 14. jaanuar taliharjapäev päev, mis murrab talve selgroo. Pidi olema pool heina järgi. 17. jaanuar tõnisepäev ennustati milline saak ja suveilmad tulevad. Algas lutsupüük. 25. jaanuar paavlipäev ennustati suveilmu: kui päike paistab on päikseline ja soe suvi. · Veebruar (vastlakuu, küünlakuu, hundikuu): 2. veebruar küünlapäev ilmad juba nii valged, et nägi kangamustrit kududa. Valmistati rituaalseid toite: tangupudru, sealiha. Valmistati küünlaid, sel päeval valmistatud küünlad põlevad eredalt. Kui sajab lund, tuleb hea räimesaak. 24. veebruar madisepäev putukatele ja mardikatele pidi elu sisse loodama. Kui sel päeval