61.Miks rahuldutakse otsustamise igapäevasel tasemel enamusotsustamise põhimõttega? Igapäevasel tasemel otsustamise puhul rahuldutakse enamusotsustamise põhimõttega, sest täieliku konsensuse poole pürgimine on väga kulukas ning vähemtähtsamate otsuste puhul mitte nii efektiivne. 10 62.Kuidas kujundab ühiskondlike otsuste vastuvõtmise komplitseerituse ja suvaga seotud kulu optimaalse osustusreegli valikut? Ühiskondlike otsuste vastuvõtmine on väga komplitseeritud ja kulukas otsustusprotsessi tõttu, ühe inimese poolt vastu võetud otsus võib aga olla suvaline kõigi ülejäänud indiviidide suhtes ja jällegi selles mõttes kulukas. Et mõlemaid ohte vähendada ning vältida mõlema äärmusega kaasnevaid suuri kulusid, kujundatakse vahepealne otsuse legitiimseks tunnistamise reegel – enamusotsus. 63
See kujutab endast ohtu, et parlament ehk agendid iseseisvuvad ja indiviidid ehk printsipiaalid kaotavad enda suverääni õigused. 61. Miks rahuldutakse otsustamise igapäevasel tasemel enamusotsustamise põhimõttega? Võrreldes konsensusreegli ja ühe isiku otsusega vähendab enamusotsustamine otsuseni jõudmise protsessi keerukust (konsensus) ja väldib ühe isikuga seotud suvalisuse ohtu. 62. Kuidas kujundab ühiskondlike otsuste vastuvõtmise komplitseerituse ja suvaga seotud kulu optimaalse otsustusreegli valikut? Konsensusliku otsuse puhul on otsuse vastuvõtmise komplitseeritus kõrge kuid otsuse suvalisus madal. Ühe isiku otsuse puhul on komplitseeritus madal kuid otsus võib olla suvaline, sest ei hõlma kõikide seisukohti. Enamusotsuse puhul on komplitseerituse ja suvalisuse tase otsustusreeglitega võrreldes vahepealne. 63. Milles seisneb konsensusliku ja mittekonsensusliku hääletusreegli vahel valiku tegemise olemus?
õigustatud pool (nt monarh; oligarhia); 4) konstitutsiooniline riik: haldusakt on siin teistsuguse sisu ja toimega - nii toiminguna kui ka õigusaktina on ta siduv nii riigivõimule ja tema konkreetsele esindajale (institutsioon; ametnik) kui ka üksikisikule - siin on juba õigussuhte mõlemal poolel nii õigused kui ka kohustused; haldusakt ise aga on tagatud konstitutsiooniga, mitte enam valitseja või kildkonna piiramatu suvaga; 105 3) nn moodne demokraatia: nii toiminguna kui ka õigusaktina on siingi haldusakt siduv nii riigivõimule ja tema konkreetsele esindajale (institutsioon; ametnik) kui ka üksikisikule, haldusakt ise on tagatud konstitutsiooniga; samas - õiguspäraseks tunnustatakse vaid selliseid haldusakte, mis tuginevad legislatiivaktide alusele (volitusele), st on antud intra legem ja contra legem korras;
annaabi.ee 
