viirused, bakterid, seened. Teepuuõli on ka tugev immuunsüsteemi stimulant. Soodustab haavade paranemist, on põletiku- ja seentevastane, antiseptiline, desinfitseeriv, desodoreeriv. Teepuuõli kasutatakse järgmiste tervisehädade puhul: Vistrikud (paised), haavad, kriimustused, mädased haavandid, jalaseen, kerged põletused, tuulerõuged, külmavillid, kõõm, seennakkused (lubiraig, suuvalge), ohatised, putukate hammustused, lihasevalud, suuõõne hügieen, igememädanik, nahapõletikud, soolatüükad, hambavalu. Inhalatsiooniks tilgutada mõned tilgad õli kuuma veega täidetud kruusi. Hea vahend tuulerõugete vesivillide määrimiseks (vajadusel õli lahjendada). Teepuuõli on eriti sobiv nahavigastuste (kriimustused, lõikehaavad), ummistunud nahapooride, vistrike ja muude nahavigastuste hooldamisel
eriti kliimaksi ajal ja südame arütmiat põhjustavate südamehaiguste raviks. Need suurendavad organismi vastupanuvõimet mitmesuguste ekstremaalsete toimete vastu. Välispidiselt tarvitatakse neid lõikehaavade, mädanevate ja halvasti paranevate haavade, põletuste, seborröa, lamatiste, fistulite, külmumise, emakakaela erosiooni, kolpiidi, proktiidi, paraproktiidi, angiini, parodontoosi, igemete veritsemise, imikute suuvalge ja mitmesuguste nahahaiguste puhul. Kanarbik Calluna vulgaris Kanarbik kasvab liivikutel, rabadel, rabastuvates ja kuivades nõmmemetsades. Kanarbik on väga hea meetaim. Kanarbik on igihaljas taim, mis kasvab 20-60 cm kõrguseks. Kitsad lehed on lineaalsüstjad, peaaegu kolmekandilised. Kanarbik õitseb ohtralt juunist hilissügiseni, väiksed lillakasroosad, harva valged õied moodustavad okste otstes ühekülgse kobara. Vili on nahkjas kupar, mis valmib augustis.
sapipõiehaiguste puhul, kõrgvererõhutõve algstaadiumis, eriti kliimaksi ajal ja südame arütmiat põhjustavate südamehaiguste raviks. Need suurendavad organismi vastupanuvõimet mitmesuguste ekstremaalsete toimete vastu. Välispidiselt tarvitatakse neid lõikehaavade, mädanevate ja halvasti paranevate haavade, põletuste, seborröa, lamatiste, fistulite, külmumise, emakakaela erosiooni, kolpiidi, proktiidi, paraproktiidi, angiini, parodontoosi, igemete veritsemise, imikute suuvalge ja mitmesuguste nahahaiguste puhul. 2.4.4. Harilik kibuvits (Rosa vosagiaca) Harilik kibuvits kasvab puisniitudel, paekalda serval, tarade ääres, väikeste saarte rannavallidel. Ta on kuni 2 m kõrgune lookjate või kaarjate võrsetega, mille ogad on sirpjalt küverdunud ja võrdlemisi väikesed. Koor on enamasti punakas või roheline, sagedasti kattunud sinkja vahakihiga. Ravimina kasutatakse mitmete kibuvitsaliikide vilju, "marju", Eestis peamiselt hariliku kibuvitsa vilju
kliimaksi ajal ja südame arütmiat põhjustavate südamehaiguste raviks. Need suurendavad organismi vastupanuvõimet mitmesuguste ekstremaalsete toimete vastu. Välispidiselt tarvitatakse neid lõikehaavade, mädanevate ja halvasti paranevate haavade, põletuste, seborröa, lamatiste, fistulite, külmumise, emakakaela erosiooni, kolpiidi, proktiidi, paraproktiidi, angiini, parodontoosi, igemete veritsemise, imikute suuvalge ja mitmesuguste nahahaiguste puhul. Kõrvenõges Urtica dioica Kõrvenõges kasvab umbrohuna kõikjal: elamute ümbruses, aedades, teede ääres, karjatavates metsades, karjamaadel ja metsasihtidel. See on mitmeaastane 30-150 cm kõrguseks kasvav rohttaim. Vars on püstine, lihtne, neljakandiline ja ülaosas harunev. Lehed on vastakud, munajad või piklikud, tumerohelised, leherootsud lehelabadest lühemad. Kogu taim on kaetud
annaabi.ee 
