1952.aastal võistlesid murdmaasuusatamises esimest korda naised ja seda 10 kilomeetri pikkusel distantsil. 1956 asendati meeste 18 km distants 15 km distantsiga ning võeti kavva naiste 3×5 km teatesuusatamine. 1964 lisandus naiste 5 km distants. Alates 1984. aastast võisteldakse ka naiste 20 km distantsil. Igal individuaalalal võib olümpiamängudel ühest riigist võistelda 4 sportlast ning teatesuusatamises 1 võistkond. Varustus on suusatamises väga oluline. Olenevalt suusatehnikast, kasutatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikatehnika suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisutehnika korral. Uisutehnikat sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe.
Koostas: Anna-Mari Raudsepp Sissejuhatus Mina is eolen väga vähe suusatanud, kuna mul on põlvedega probleeme. Koolis ikka on natuke suusatatud aga tehnika pole minu rida. Mina suusatan nii nagu oskan, muidugi ilma mingi tehnikata. Võibolla mulle sellepärast suusatamine eriti ei meeldigi, kuna ma ei oska seda teha. Siis nüüd selles referaadis saan ma teada natuke rohkem suusatehnikast ja eks see ongi positiivne. Sisukord sissejuhatus Suusasammudest ja suusatamisest Ajaloost Suusatamise tervislike mõjusid Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis Tuleb valida õiged suusad Esimesest medalist maailma esimeseks suusamaaks (1999 2006) kokkuvõte Suusasammudest ja suusatamisest Suusatamine on raske ala igale alustajale, eriti uisusamm, kui sa pole sellega harjunud lapsest peale. Andrus Veerpalu, meie suurim sangar viimasest nädalast, pole kuulu järgi selle
Nende õpetamisele asutakse kallaku- ja kiirusekartuse ületamise järel, pärast paljude ja mitmesuguste laskumis- ja pidurdamisharjutuste sooritamist. Pöörete õppimist tuleb alustada hästi ettevalmistatud nõlval. Iga elementi ja pöördeviisi õpitakse esmalt kergendatud tingimustes (libisemisel pärast laskumist, seejärel laugel laskumisel väikesel kiirusel), minnes järk-järgult üle tegeliku kasutamise tingimustesse. 3.8.1. Kergendamine, kergendus ja pöördefaasid. Valdav osa suusatehnikast rajaneb suuskadele mõjuva raskus- ja inertsijõu suuruse muutmisel liigutuste sooritamise ajal. See toimub puusa-, põlve- ja hüppeliigesest kiiresti sirutades või kõverdades. Näiteks murdmaasõidul kantakse keharaskus jalatõuke sooritamiseks ühele suusale, tõuke ajal surve suusale suureneb maksimumini, raskuse ülekandmise hetkelsuusalt suusale väheneb surve miinimumini. Ühel suusal libisedes on surve enam-vähem keskmine.
annaabi.ee 
