pean midagi meelde jätma, siis ma tahan seda silmadega näha ja lugeda. Raamatust või vihikust materjali otsides, ma kombin neid, internetis materjali otsides kombin ma klaviatuuri. Kodus ei suuda ma vaikuses õppida. Alati panen ma muusika mängima ja mõnikord panen ka televiisori tööle. Taju on ümbritseva maailma tõlgendus. Kui ma olen haige, väsinud või kurb, ei suuda ma keskenduda õppimisele. Isegi siis on raske õppida, kui ma ei ole sellel päeval trenni teinud (jooksnud või suusatanud). Ma tunnen, et midagi on tegemata jäänud. Parema meelega õpin ma laua taga istudes. See ei ole küll mugav, aga nii on parem kirjutada. Kusagil diivani peal istudes kannatab käekiri ja võib juhtuda, et sa ei saa ise ka oma käekirjast aru. Oma tähelepanu üritan ma koondada õppimisele. Aga alati see ei õnnestu. Tahtmatu tähelepanuna kuulen ma häirivaid helisid, näiteks kassi kräunumine, telefoni helin või mingi muu heli
Kool Nimi ja klass Korvpall ja suusatamine Referaat Kuupäev Korvpall Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala kogu maailma. Tartu Ülikool Rock Tartu Ülikool Rock on Eesti korvpalliklubi, kes osaleb mitmetes sarjades. Hooajaks 2010/2011 oli korvpalli klubil järgmised eesmärgid: Eesti karikavõistlused - võit Tulemus: Tartu Ülikool/Rock võitis Eesti karikavõistlused. Karikavõistluste poolfinaalis võitis TÜ/Rock TTÜ/Kalevi meeskonda tulemusega 76:65. Finaalis läks TÜ/Rock vastamisi Rakve...
Suusatamine Referaat Koostas: Anna-Mari Raudsepp Sissejuhatus Mina is eolen väga vähe suusatanud, kuna mul on põlvedega probleeme. Koolis ikka on natuke suusatatud aga tehnika pole minu rida. Mina suusatan nii nagu oskan, muidugi ilma mingi tehnikata. Võibolla mulle sellepärast suusatamine eriti ei meeldigi, kuna ma ei oska seda teha. Siis nüüd selles referaadis saan ma teada natuke rohkem suusatehnikast ja eks see ongi positiivne. Sisukord sissejuhatus Suusasammudest ja suusatamisest Ajaloost Suusatamise tervislike mõjusid Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis
protokollidest hõlpsasti. Räägi pisipoeg Andorresist! Poolteist oli, kui suusatama hakkas. Käima hakkas ikka varem, ehkki suusad olid juba olemas. Aastaga on ta edasi läinud, sõidab üsna kõrgetest nõlvadest üles ja alla. Kui Angela vanemad trenni viib, on Andorres, keda me Torreseks või Torruks kutsume, kaasas ja eks ta seal tunni jagu sõidab. Ta sai Soomes slaalomi põhiliikumised ka selgeks. Teised lapsed on samas eas suusatanud? Enam-vähem. Kõik on üsna varakult käima hakanud ja oma teisel talvel ehk esimesel võimalusel suuskadele tõusnud. Neile meeldis suusatamine kohe. Kui suuskadel püsti püsib, on see ju tore. Kui mäest laskudes enam aina ei kuku, on veel vahvam. Usud sa, et viisik võiks ja peaks saama headeks sportlaseks? Esmatähtis on sporti teha, tugevaks ja terveks kasvada. Kui nii noorelt alustada, on suusatamine treeningute ajaks selge, siis saab otsustada. Lapsed on seni treeninud heal
mis sihitise puhul. Määrustena ei vasta nad aga mitte sihitise küsimustele kes? mis? kelle? mille? keda? mida?, vaid küsimustele kui kaua? ja kui palju? ning esinevad lauses ka sihitute verbide laiendina. Nimetava (või omastava) vaheldumine osastavaga on nagu sihitise puhulgi võimalik vaid jaatavas lauses, eitavas lauses on sihitisekäändeline määrus enamasti osastavas, nt Juku suusatas viis kilomeetrit (ühe kilomeetri) / viit kilomeetrit (ühte kilomeetrit), aga: Juku ei suusatanud viit (ühte) kilomeetritki. Osastavat ei nõua üksnes mitte .. vaid -- eitus, nt Juku ei suusatanudmitte viis kilomeetrit (ühe kilomeetri), vaid kolm. 26. Mida on vaja teada määruste õigekeelsusest? Määrus ehk adverbiaal on verbi laiend, mis pole alus, sihitis ega öeldistäide, nt Lähenpoodi. Juku rääkis juhtunust emale. Määrused jagunevad terveks reaks all-liikideks, mis väljendavad mitmesuguseid tähendusi
Sobiv on kaasa võtta ka vahetatav suusanina. Lõkke tegemiseks läheb vaja tikka ja hakatuseks paberit. Turvalisuse tagamiseks oleks hea kaasa võtta ka matka GPS. Viimase funktsiooniga on ka paljud mobiiltelefonid ja spordikellad (kontrollida nende akude vastupidavust). Toit. Hommikul enne matka tuleb kõht korralikult täis süüa. Toitu (võileibu, batoone jm.) võetagu ka kaasa. Võimalusel võtta kaasa termos sooja joogiga, sest vähe suusatanud inimesed tahavad teise-kolmanda sõidutunni järel juua. Grupijuhil olgu varutoitu nende jaoks, kes tühja kõhu mõjul kipuvad nõrkema. Söömine annab kiirelt jõudu ja energiat juba 10-15 min pörast. Matkatee ehk maršruudi valib matkajuht, arvestades grupi liikmete taset (vanus, sugu, suusatamise võimekus) ning soove-huve. Olulised on seejuures tee pikkus ja raskusaste (mägisus, jäljevõrgu olemasolu, lumekate ja selle paksus). Ilm
annaabi.ee 
