Tunnetada oma jõuvarusid, nende piisavust ja jaotamist retke lõpetamiseks. Võimalusel tuleks sõita ühises rühmas. Muidugi oleks hea suusatada koos sama tasemega kaaslastega, aga kui grupp on erinev ja eesmärgiks pole võistlus, siis tuleks lähtuda nõrgimast rühma liikmest. Kõik talvistes oludes plaanitavad peatused tuleb teha lühikesed, et vältida mahajahtumist. Ohutus suusatamisel Ohutu kukkumine Õige kiiruse valik Teiste suusatajatega arvestamine Suusatamine harrastusena X keskuse suusaradade iseloomustus
poodiumikoha. Finaalis kaotas ta Bente Martinsenile (Skarile). 1999. aasta algus tõstis Kristina maailmaklassi tasemele. Esimene maailmakarikaetapp Otepääl meelitas kohale tuhandeid inimesi, kes kõik olid tunnistajateks Kristina 3. kohale 10km klassikalises. Kuid keegi ei osanud siis veel aimata, mis võiks juhtuda ka Nove Mestos. Esimesel distantsil oli ta 10km klassikalises stiilis kuues, kaks päeva hiljem võitis ta naiste 15km vabatehnika sõidu. Ta võistles maailmaklassi suusatajatega ning edestas neid kõiki. Ka 30km vabatehnikas saavutas ta pronksi. Ramsau MM'il 1999. aastal näitas Kristina end kogenud suustajana, võites kaks medalit. 15km vabatehnikasõidus ei suutnud ta edestada Stefania Belmondot, kes oli suurepärases vormis ning võitis mõlemad vabatehnika distantsid. 5km klassikalises ja 10km vabatehnikas vedas alt määre lõppresultaadiks 9. ja 6. koht. Viimaseks sõiduks oli 30km klassikaline, kust ainsana suutis ta võistelda venelastega, saavutades 3
60 ml.min.-1kg-1. Sõudjate maksimaalne hapniku tarbimine keha massi suhtes on suhteliselt suure keha massi tõttu, mis on vajalik tugevaks tõmbeks. Maksimaalne hapniku tarbimine ühe koligrammi kehamassi kohta on suurem kergekaalu meessõudjatel – keskmiselt 75 ml.min.-1 kg-1. Tabelis 3.9 on toodud eliitsõudjate maksimaalse hapniku tarbimise näitajad, võrreldes 64 treenimata meestega ja eliitmurdmaa-suusatajatega. Seega on eliitsõudjate maksimaalne aeroobne võimsus ligikaudu 1,75 korda suurem, võrreldes samavanuste treenimata meestega. Võrreldes aga eliitmurdmaasuusatajatega on eliitsõudjate maksimaalne aeroobne võimsus ühe kilogrammi keha massi kohta ligikaudu 10% väiksem. Maksimaalse hapniku tarbimise hindamiseks ühe kilogrammi kehamassi kohta tippsõudjatel soovitatakse kasutada tabelit 4.10. Tabel 4.9. Sõudjate, murdmaasuusatajate ja treenimata meeste maksimaalsed hapniku
annaabi.ee 
