koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Andrus elab perega (abikaasa Angela ja lapsed Andreas, Annette ja Anders.) Otepääl. Abikaasa Angela on tulnud kahel korral naiste arvestuses Eesti karikavõitjaks rulluisutamises. Kui võimalik, võtab Andrus abikaasa ja lapsed võistlustele kaasa. Kodus on Andrusel garaazis ligi 40 suusapaari, klassika ja uisustiili jaoks, märja ja kuiva ilma puhuks ja ikka nii edasi. Eriti häid suuski ta treeningutel ei kuluta, hoiab ainult võistlusteks. Andrus on umbes viis aastat sõitnud autoga, millele on maalitud tema nimi pluss mõne sponsori logod. Andrus sööb viis korda päevas, seejuures ka enne magamaminekut ikka kaalujälgimise huvides, et kaal liiga kergeks ei muutuks. Niigi on Andrus kõige kõhnem mees Eesti suusakoondises: 182 cm pikk, võistluskaal vaid 71-72 kilo.
saada ja sellega arukas sportlane ei riski. Andruse kodune päevakava koosnes põhiliselt kolmest asjast:trenn,puhkus ja söök.Trenni tegi Andrus kaks korda päevas-nii hommikul kui õhtul.Kuna hooldemehed olid tal abiks vaid laagrites ja võistlustel,tuli kodus suuskadega ise hakkama saada-hommikul vastavalt ilmale määrida,õhtul jälle määrdest puhastada ja parafiiniga katta. Kodus garaazis oli Andrusel ligi 40 suusapaari,erinevate stiilide ja erinevate ilmastikutingimuste jaoks. Süüa tuli Andrusel viis korda päevas-ikka selleks,et kaal liiga kergeks ei muutuks.Ta oli niigi Eesti suusakoondises kõige kõhnem mees-pikkust 182 cm,võistluskaal vaid 71-72 kilo. Lisaks lastele armastavad Veerpaludest vanemad ka loomi.Nendega ühe katuse alla mahuvad kass Aadikene,akvaariumikalad,kirju rott ning isane labrador Forest van Dunga. 4.SPORTLIKUD SAAVUTUSED. OLÜMPIAMÄNGUDEL 1992
2006: 79). Kristina eluunistus, mille nimel oli ta aastaid vaeva näinud, täitus lõpuks. Isegi pärast suusavahetusega sõidu võitu kiputi Kristinat 10 km klassikadistantsi favoriitide hulgast välja jätma. Soomlanna Kuitunen, kes nädal varem samal distantsil maailmakarika etapi võitis oli oma medalivõidus kindel. Määrdemeestel seisis ees keeruline ülesanne kui 8 kaks eelnenud nädalat on paistnud vaid päike, siis nüüd sadas vihma ja õige suusapaari leidmine oli määrav. (Schwede 2006: 83) Õige suusapaar aga leiti ja neli päeva pärast esimest olümpiakulda võitis Kristina Torino talimängudel teise kuldmedali. 10 km klassikarajal korraldas ta keerukal rajal tõelise jõudemonstratsiooni. ,,Unistasin võita olümpiakulda just 10 km klassikasõidus. Tahtsin olla õige eestlane," ütles kahekordne olümpiakangelanna ajakirjanikele. (Lääne 2006: 17) 10 km klassikasõidus ostusid suurimateks konkurentideks
tualetid, mis on üldkasutatavad. Hoone sisustamiseks tuleb teha kulutusi, sest toad on tühjad. Üleriiete jaoks on seinakapid. Tuleb mõelda öökappidele, voodiriietele, vaipadele ning nõudele. Lisaks majutusele pakub firma ka toitlustamist: ettetellimisel kerget hommiku-, lõuna- või õhtusööki. Puhkaja tegeleb päeval aktiivselt puhkuse nautimisega (suusatamine, veemõnud, matkamine, ringi reisimine). Kasutada saab puhkemaja juures: 4 jalgratast 10 24h; 4 suusapaari 8 24h, 4 uisupaari 24h; 4 kelku 6 24h. Samuti on võimalik kasutada ka sauna lisatasu eest. 1h 10, 2h 18 ning 4h 28. Teenuse pakkumisel tuleks kasutada loodud nõudluse efekti reklaamitegevuse abil, kuna teatud konkurents on antud piirkonnas olemas. Tuleb avada kodulehekülg Internetis, mis kajastaks täpselt pakkumisi ja näitaks võimalikke eeliseid konkurentide ees. Kodulehel peab olema hulgaliselt pilte, mis annavad
6.4. Suuskade määrimine 7. Metoodilisi soovitusi 7.1. Olude arvestamine 7.2. Õpetamise ajastamine tunnis 7.3. Optimaalne liikumiskiirus 7.4. Vigade märkamine, põhjuste selgitamine, parandamine II MATERJAALNE BAAS 2.1. Välistingimustega arvestamine 2.2. Õppepaigad 2.3. Varustus 2.4. Suuskade libisemine ja pidamine 2.4.1. Lume omadused 2.5. Suusamäärded 2.6. Suusad 2.6.1. Suuskade hooldamine 2.7. Uue suusapaari ettevalmistus III LIIKUMISVIISIDE ÕPETAMISE METOODIKA 3.1. Mõistete seletusi 3.2. Algõpetuse esimesed harjutused 3.2.1. Paigalpöörded 3.2.2. Suusatunnetuse harjutusi paigal 3.2.3. Harjutusi liikumisel 3.3. KLASSIKALISED SÕIDUVIISID 3.3.1. Vahelduvtõukeline 2-sammuline sõiduviis 3.3.2. Paaristõukelised sõiduviisid 3.4. UISUSÕIDUVIISID 3.4.1. Uisuviiside õpetamine 3.5 TÕUSUVIISID 3.6. LASKUMISED 3.6.4. Ebatasasuste ja takistuste ületamine 3
annaabi.ee 
