12/6 3 tundi soodsam. Dokumendi alusel. 14/8 päev Kiivri laenutus 2 tund E-P 3 2 tundi 4 3 tundi Määrderuumi kasutamine 2 suusapaar, E-P Vaba pinna olemasolul mäesuusk, lumelaud 15 päev Eelkokkuleppel Suuskade määrimine 5 suusapaar E-P vabastiilisuusk 7 suusapaar klassikasuusk
Klassikalise stiili suusad peaksid olema 15-25cm ning uisusuusad 5-15cm suusatajast pikemad. Liiga pikkki suuski ei maksa osta, eriti algajatel. Õblukesel suusatajal tasub valida suusad soovitatava pikkuse alumisest osast, suurema kehakaaluga suusatajal ülemisest. Suusad iseenesest ei reageeri mingil moel suusataja pikkusele, ainult kaalule. (Lisad: Tabel 1). Kui sobiva pikkusega suusad on leitud, siis tuleb leida sobiva jäikuse suusapaar ning ühtlasi tuleb ka kindlaks teha suusa määrdepesa ehk pidamismäärde täpne ala. Kõige kiirem viis on seda määrata pabertesti abil. Selleks tuleb kõigepealt leida suusa raskuskeskme asukoht (tasakaaluasend) ja märkida see suusa küljele. Nüüd asetada suusapaar tasasele ja kõvale alusele ja panna suusa keskkoha alla paberileht ja astuda ise suuskadele , nii et varbad oleksid raskuskeskme kohal. Erinevalt suuski koormates tuleks paluda näiteks poe kleinditeenindajal
Rajal ei saa täie jõuga sõita, sest muidu pole tiirus midagi teha. Väga tähtis on ka tiirus keskendumine, et ennast täielikult ümbritsevast välja lülitada. Tavaliselt minnakse võistluskohta paar päeva varem, et tingimustega tutvuda . Üks päev enne võistlust tehakse tiiru trenn ja suusatades tehakse ka kiiremad lõigud sisse. Samuti tuleb püss üle vaadata ja puhastada. Õhtu poole määritakse ja testitakse suuski, et valida õige suusapaar ja -määre. Hommikul tuleb eelmise õhtu määrimine üle vaadata ning vajadusel uuesti määrida. Umbes tund aega enne võistluse starti algab püsside pealelaskmine. See on vajalik kuna iga tiir on erinev ja lasketäpsust mõjutab ka ilm. Kui püss peal, siis sooja tegema ja peale seda starti. Laskesuusatamine - suusatatakse reeglina vabas tehnikas, see tähendab uisku. Distantsid on erineva pikkusega, kuid klassikaliselt meestel 10-20 km ja naistel 7,5-15 km.
Isegi pärast suusavahetusega sõidu võitu kiputi Kristinat 10 km klassikadistantsi favoriitide hulgast välja jätma. Soomlanna Kuitunen, kes nädal varem samal distantsil maailmakarika etapi võitis oli oma medalivõidus kindel. Määrdemeestel seisis ees keeruline ülesanne kui 8 kaks eelnenud nädalat on paistnud vaid päike, siis nüüd sadas vihma ja õige suusapaari leidmine oli määrav. (Schwede 2006: 83) Õige suusapaar aga leiti ja neli päeva pärast esimest olümpiakulda võitis Kristina Torino talimängudel teise kuldmedali. 10 km klassikarajal korraldas ta keerukal rajal tõelise jõudemonstratsiooni. ,,Unistasin võita olümpiakulda just 10 km klassikasõidus. Tahtsin olla õige eestlane," ütles kahekordne olümpiakangelanna ajakirjanikele. (Lääne 2006: 17) 10 km klassikasõidus ostusid suurimateks konkurentideks Neumannova ja Bjørgen (Press 2006: 79).
annaabi.ee 
