· Käimistreening keppidega on tavalisest kõnnist intensiivsem, tõstes käija pulsisageduse märkamatult kõrgemaks. · Keppide abil on enne ja pärast harjutamist hea teha venitusharjutusi, seega on kepid ka heaks võimlemisvahendiks. · Käimiskepid peavad olema suusakeppidest paarikümne sentimeetri võrra lühemad. Sobiva pikkusega kepp ulatub küünarnukkidest täisnurkselt kõverdatud käest otse maha. · Kepirõngas on suusakepiga võrreldes pisem ning näiteks kõval pinnasel käimiseks pannakse kepi otsa kummist konts. · Reguleeritav randmerihm hoiab käimiskeppi mugavalt käe küljes, ilma, et seejuures kogu aeg kepist kinni hoidma peaks. · Lühikest käimiskeppi ei panda kõndides kunagi kehast ettepoole nagu suusatades. Nii vabanetakse ohust saada kepikõnnist valutavaid õlasooni. · Käimiskepid liiguvad külje juurest tahapoole, kusjuures kepiots pannakse maha kohakuti vastasjalaga.
samas suunas. Viska pall otse üles õhku ja seesama raskusjõud teeb palli liikumise järjest aeglasemaks. Seda nähtust nimetatakse aeglustamiseks, mis on kiirendamisele vastupidine. Pall aeglustub, sest raskusjõud toimib vastupidises suunas palli liikumisele. JÕUD JA KIIRENDUS 10.02.14 JÕUD JA KIIRENDUS 10.02.14 Jõud esinevad alati paaris. Kui näiteks suusataja lükkab suusakepiga tahapoole, siis kepile tahapoole suunatud jõud tekitab jõu, mis lükkab suusatajat ettepoole. Need jõud on suuruselt võrdselt, kuid toimivad vastassuundades. Mõnikord on jõudude paarist üks vähem ilmne kui teine. Jõud, mis tõmbab palli maa poole, on põhjustatud gravitatsioonist. Just samuti nagu tõmbab Maa palli, tõmbab ka pall Maad enda poole. Et aga Maa mass on nii suur, siis on tema liikumine palli suunas tühine. JÕUDUDE PAAR
3.1. Käimiskeppide pikkused vastavalt käija kasvule · 150 cm - 110 cm · 160 cm - 115 cm · 170 cm - 120 cm · 175 cm - 125 cm · 180 cm - 130 cm 3.2. Kuidas kasutada keppe · Spetsiaalsed käimiskepid on suusakeppidest paarikümne sentimeetri võrra lühemad. Sobiva pikkusega kepp ulatub küünarnukkidest täisnurkselt kõverdatud käest otse maha. 10 · Kepirõngas on suusakepiga võrreldes pisem ning näiteks kõval pinnasel (asfalt jms) käimiseks pannakse kepi otsa kummist konts. · Reguleeritav randmerihm hoiab käimiskeppi mugavalt käe küljes, ilma, et seejuures kogu aeg kepist kinni hoidma peaks. · Lühikest käimiskeppi ei panda kõndides kunagi kehast ettepoole nagu suusatades. Nii vabanetakse ohust saada kepikõnnist valutavaid õlasooni. · Käimiskepid liiguvad külje juurest tahapoole, kusjuures kepiots pannakse