(kogupikkus 66,9 km). Samuti on järv korraldanud hulgaliselt uputusi, peamiselt 18. ning 19. sajandil. Viimati oli järvevee tase ohtlikult kõrge 2004. aastal. 8 Kaladest elutsevad Ülemiste järves ahven, kiisk ja latikas. Samuti on järve asustatud 1986. aastal angerjad, kes olid tegelikult mõeldud Võrtsjärve jaoks. Ülemiste suurtaimestiku kuulub: 40 liiki soontaimi, 1 samblaliik ning 5 liiki suurvetikaid. Kõige rohkem kasvab järve ääres pilliroogu. Nagu ka paljude teiste Eestimaa järvede kohta on ka Ülemiste järve kohta räägitud paljusid legende. Järgnevalt on lühidalt välja toodud neist kaks tuntuimat. Ülemiste järv tekkinud Linda pisaratest, kui ta oma põllest mahakukkunud rahnu otsa istus ja oma hukkunud mehe pärast pisaraid valas. Selle järgi on oma nime saanud ka suur Ülemiste järves asuv rändrahn - Lindakivi.
veeres, on seal samuti tänini näha. Kokkuvõte Ülemiste järv pindala 9,3 km2 keskmine sügavus 3,4 m suurim sügavus 5,9 m vee läbipaistvus suvel 0,5 m looduslik valgla 72 km2 valgla koos pinnaveehaardega 1825 km2 jääkate püsib keskmiselt 141 päeva Ülemiste suurtaimestik: kokku 40 liiki soontaimi 1 samblaliik 5 liiki suurvetikaid katab 5,4% järve pindalast vööndi keskmine laius 48,4 m, suurim laius 286 m ulatub keskmiselt 1,4 m sügavusele, suurim sügavus 2,5 m Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clemiste_j%C3%A4rv http://www.eestigiid.ee/?SCat=38&ItemID=575 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=547 Lisad
temperatuurist geograafiline levik maailmamere eri osades. Olulised on ka vee soolsus, vee liikumine, toitainete sisaldus vees. Märkimata ei saa jätta biootilisi faktoreid, ärasöömist loomade poolt (grazing) ja konkurentsi liikide 1 vahel. Need kaks viimast on kohaliku tähtsusega, mingis kindlas paigas võivad mängida tähtsat osa. Maailmameres loendatakse kokku umbes 8000 liiki makrovetikaid e. suurvetikaid ja ainult umbes 50 liiki õistaimi. nende maksimaalseks sügavuspiiriks loetakse 70 m. Seda ala maailma ookeanis, kus esineb fütobentos, nimetatakse eufootiliseks vööndiks (euphotic zone)--see on piirkond, kuhu ulatuv valgus on küllaldane,et võimaldada autotroofsete (fotosünteesivate) taimede elutegevust. Eufootilise vööndi alumist piiri nimetatakse kompensatsiooni sügavuseks, see asub väga selgeveelistel ookeanialadel200 (maks. 270) m sügavusel, st
Seetõttu rühmad. Nähtus aitab organismidel vast ei saa öelda selle kohta süvameres peibutada saaklooma, põhjataimestik või suurtaimestik? pimestada vaenlast või leida · vastassugupoolt. · Maailmameres loendatakse kokku · umbes 8000 liiki makrovetikaid e. · Fütoplanktonil ilmnevad ajalised- suurvetikaid ja ainult umbes 50 liiki ruumilised muutused ööpäevas õistaimi, nende maksimaalseks vetikarakkude paljunemise kiiruses, sügavuspiiriks loetakse 70 m. fotosünteesi aktiivsuses ja · Seda ala maailma ookeanis, kus organismide vertikaalses esineb fütobentos, nimetatakse migratsioonis, päeval pinnakihi eufootiliseks vööndiks--see on lähedale, öösel sügavamale
annaabi.ee 
