eest, et isased kalad muutuvad «naiselikumaks». Üks reaalne näide on selle koha kui Jägla jõgi reostus eelmisel asta kemikaalidega ning suri hulgaliselt kalu ning taimi Veereostuse mõju taimedele Hapestumine on üks suuremaid keskkonnaprobleeme. Selle tagajärjel hukkub kuni 20% veetaimestikust ning kalastikust. Taimed hukkuvad ka igasuguse saaste vette sattumisel nagu näiteks kevadiste suurvetega põllumaadel, kuhu on väetist kuhjatud tonnidega või kalameeste poolt, kes kalal olles loobivad prügi ning rämpsu vette, prügikasti või selleks ettenähtud kohta panemiseks. . Veereostuse allikad, põhjused Vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke, põhjavette, ookeanisse jt). Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad
Tee koduni oli neid üldiselt soine ja pehme, kraavid olid ummistunud, ning vesi ei pääsenud õieti jooksma. Vargamäe põllulapid olid söötijäänud, hooned oli osaliselt lagunenud, ning need vajasid remonti. Vargamäe krunt oli suuremosa, kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli enamasti kas rabaserv, soopealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, kus lainetas veel elus vesi, nii et ainult paiguti talle ligi pääses. Kevadeti suurvetega ja sügisvihmadega pidi seal otse kui järvepealne olema. Aruheinamaad oli seal vaid väike lapike. Natuke Vargamäest eemal oli ka suurem metsaheinamaa, ning seal pidi isegi hea metsatükk olema. Andres oli Vargamäe ostnud seetõttu, et teised sobilikud talud oli juba ära ostetud või pole müüdud. Oli ka kallimaid kohti müügis, aga nende peale Andrese hammas ei hakanud. Andres pole sellise kaalutusega Vargamäed ostnud, et hiljem saaksid mingid
Läbipaistvus isel merevees valistevaid valgustingimusi ainult ligikaudselt. Teostatud mõõtmiste kohaselt tungib läbipaistvuse sügavuseni umbes 16 % vette langevast valgusest. Läänemere vete läbipaistvus ulatub mere avaosades mõneteistkümne meetrini, lahtedes aga on plankton, mitmesugustes suspendeeritud osakeste ja huumusainete olemasolu tõttu teatud perioodidel mõned meetrid ja veeldi vähem. Läbipaistvus muutub sesoonselt, olenevalt planktoni arenemisest ja kevadiste suurvetega merrekantavate huumusainete rohkusest. Vee värvus Läänemere avaosas on roheline või sinakasroheline, lahtedes kollakasroheline, kollane, pruunikaskollane või isegi kollakaspruun. Vete väike läbipaistvus ja sellest olenevad valgustingimused piiravad taimestiku vertikaalset levikut. Põhjataimestiku leviku alumina piir paikneb selles veekogus olenevalt läbipaistvusest 25-45m sügavusel. Planktonivetikad arenevad ainult kuni 50 m paksuses ülakihis.
annaabi.ee 
