fenüülelavhõbe. Pealegi ei piisa kolme aasta andmetest selleks, et leida kindlaid korrapärasusi havi lümfosarkoomi esinemises. Kevadise kõrgperioodi seletamiseks on olemas ka teisi teooriaid. Taimestikurikkas idaosas Kasari jõe suudme ümbruses algab vaipvetika biomassi kiire suurenemine juuni esimese dekaadi alguses, harva mai viimastel päevadel. Samale ajale langeb ka havi nahakasvajate kevadise esinemise kõrgpunkt. Keskkonnatingimuste kohta võiks öelda järgmist. Kevadise suurveevalli tipp vaatlusalustel aastatel langeb aprill keskpaika. Sellele järgneb madal veeseis lahes, tavaliselt mai algul või keskpaigas. Põhjasetteisse akumuleerunud saasteainete otsene mõju saab paiksetele kaladele olla kõige suurem just kevadise madalvee perioodil. Lahe lõunaranniku rahude ümbruse avavees toimivad samad tegurid, kuid nende mõju on siin pehmem. Veekiht selles tsoonis on tüsedam, ka Väinamere puhtama riimvee mõju
3. Veejuhtme ristlõike suurus on muutlik - laiad lõigud vahelduvad kitsastega, sügavad madalatega. 4. Veejuhe on looklev, mistõttu lang ja voolu kiirus on väikesed. 5. Vesikonna äravoolureziim on ebaühtlane. Selle põhjuseks on vesikonna väike metsasus ja halvasti vett läbilaskvad pinnased. 6. Vee paisutamine hüdrotehniliste ehitistega. 24. Milliste abinõudega on reguleeritud suublaid? Reguleerimise meetodite rakendamine oleneb põhjustest. Abinõude grupid on: 1. suurveevalli kinnipidamine veehoidlatega; 2. vee voolukiiruse suurendamine ja sellega läbilaskevõime parandamine (kareduse vähendamne puhastamisega 3. kaitsetamide rajamine Vee voolukiiruse suurendamine ja sellega läbilaskevõime parandamine saavutatakse: * ummistunud veejuhtme puhastamise ja süvendamisega; * Langu suurendamisega so. Looklevuse korral õgvendamisega; * Väikse ristlõike korral süvendamise ja laiendamisega, et oleks lähedane hüdrauliliselt soodsale profiilile
Selle põhjuseks on vesikonna väike metsasus ja halvasti vett läbilaskvad pinnased. 6. Vee paisutamine hüdrotehniliste ehitistega. 10)Milliste abinõudega on reguleeritud suublaid? Jõesängide reguleerimine on üks osa kuivendusviisi üleujutuste reguleerimine erivõtete süsteemist. Jõgede reguleerimise all mõistetakse jõesängi parameetrite muutmist soovitava voolureziimi saamiseks. Reguleerimise meetodite rakendamine oleneb põhjustest. Abinõude grupid on: 1.suurveevalli kinnipidamine veehoidlatega; 2.vee voolukiiruse suurendamine ja sellega läbilaskevõime parandamine (kareduse vähendamine) puhastamisega 3.kaitsetammide rajamine Vee voolukiiruse suurendamine ja sellega läbilaskevõime parandamine saavutatakse: · Ummistunud veejuhtme puhastamise ja süvendamisega; · Langu suurendamisega so. Looklevuse korral õgvendamisega; · Väikse ristlõike korral süvendamise ja laiendamisega, et oleks lähedane hüdrauliliselt soodsale
18. Vooluhulga kõver (Q = f(H)). Igapäevaste vooluhulkade leidmine. Kui Q on mõõdetud mitmesuguse veeseisu puhul, siis võimalik koostada graafiline seos veeseisude ja vooluhulkade vahel ehk vooluhulga kõver. Lävendi jaoks koostatakse mõõtmisandmete alusel vooluhulgakõver Q = f(H), mis on seos veetaseme ja vooluhulga vahel. Kõveralt saab veetaseme järgi (H) vooluhulga (Q) seda otseselt mõõtmata. Nimetatud seos ei ole alati püsiv (areneb veetaimestik, tekib jää, suurveevalli möödumisel muutub veepinna kalle, mis muudavad pidevalt veeseisu ja Q vahelist seost). Sel juhul mõõdetud vooluhulgad paigutuvad kõverast vasakule. Parandustegurid Ktaim, Ktalv arvestavad seda mõju. Kui seirejaama ei suubu lisajõgesid allpool, siis on vooluhulk piki jõge pidevuse põhimõtte järgi konstantne. Kui suubub lisajõgi, võib vooluhulgad arvutada äravoolu mooduli abil, või valgalapindalade suhte abil
annaabi.ee 
