13. sajandil Harjumaa ja Virumaa vallutanud ja need Eestimaa piiskopkonnaks ühendanud Taani kuningriigi võim oli 14. sajandi keskpaigaks oluliselt nõrgenenud ning Taani vasallid Eesti piiskopkonnas olid jagunenud taanimeelseks ja saksameelseks kildkonnaks. Kuigi piiskopkonna keskuseks olev Tallinn oli lojaalne emamaale, moodustasid tervelt 80% maavasallidest sakslased. Kriisis olev Taani riik polnud võimeline Eesti piiskopiriiki valitsema ning kohapealsed suurvasallid hakkasid aktiivselt oma huve taga ajama. Nii tekkis konflikt suurvasallide ja väikevasallide ehk eestlaste vahel. Jüriöö ülestõus oli 13431345 Põhja- ja Lääne-Eestis toimunud maarahva vastuhakk, mille eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine. 4. Jüriöö ülestõusu ajal olevad huvigrupid ja eesmärgid : 1) Harju-Virumaa vasallid ,nad karstsid õigustest ilma jääda.
aastal. Kui 1240. aasta sündmusi on kujutatud sageli ka Liivimaa suure eduna, siis Vene ajalookirjutuses on omakorda ülimalt ületähtsustatud Jäälahing. 7. Nimeta 9 keskaegset linna Eestis - Haapsalu, Kuressaare, Narva, Paide, Pärnu, Rakvere, Tallinn, Tartu, Toompea, Vana- Pärnu ja Viljandi 8. Jüriöö ülestõusu poliitiline eellugu Eesti ala oli poliitiliselt ebastabiilne. Kriisis olev Taani riik polnud võimeline Eesti hertsogiriiki valitsema ning kohapealsed suurvasallid hakkasid aktiivselt oma huve taga ajama. Nii tekkis konflikt suurvasallide ja väikevasallide ehk eestlaste vahel. 9. Ülestõusu käik 1343. Aastal 23.aprill, kui algasid kevadised põllutööd ja karja väljalaskmine, taheti märkida ka ülestõusu alguseks (et alustada uut põllumajandusaastat vabana). Kuna tavaliselt jüripäeval tehti tuld ning tekitati ka muud moodi kära oli see väga heaks katteks
Linnade omavaheline kaugus jäi siin saja ja paarisaja kilomeetri vahele, mis on võrreldest Euroopaga väga suur vahemaa (Ei olnud võimalik ühest linnast näha teist linna). Keskaegse linna moodustas õiguslikult piiritletud inimgrupp. Asutati linnu, meelitades ulatuslike privileegide abil inimesi neisse asuma. Piiskopid olid linnade asustamisest huvitatud (residents pidi asuma linnas). Linnu soovisid oma halduskeskuse elujõulisuse tugevdajana näha ka Saksa ordu, Taani kuningas ja mõned suurvasallid. Linnade asustamise puhul oli olulised geograafilised tingimused ja inimasustusliku potentsiaali kombinatsioon. Liivimaa linnade algusloos olid olulisel kohal Saksa kaugkaupmehed, kes maale peatuma jäid ja endale privileege juurde nõutasid. Liivimaa linnade tekkimise aeg - 13. sajand - kattub ühtlasi Hansa liidu kujunemise ajaga. Soodsaks kohaks oli liiklussõlm nagu jõesuu (Pärnu), vee- jamaatee ristumiskoht (Tartu, Narva), või soodne meresadam (Tallinn, Riia). Linnade puhul
annaabi.ee 
