saanud Gustav Trolle. Ka kirik toetas uniooni. 1520. aastal ründas Kristian II Rootsit uuesti Pärast Taani kuninga võitu sõlmiti vaherahu ning Kristian II sai Rootsi kuningaks, 4nov. toimus kroonimine, millele järgnesid pidustused 7.nov näiliselt kuningapidustuste jätkamiseks kutsuti inimesed kuningalossi suurde saali kus neile teatati et karistatakse ''ketser'' Sten Sture pooldajaid. Samal päeval algas Stockholmi Suurturul peade maharaiumine, see sündmus läks ajalukku Stockholmi veresaunana. Jaanuaris 1521 algas uuesti vabadussõda Taani vastu, Gustav Vasa valiti riigi eestseisjaks ning 6.juunil 1523 valiti Gustav Vasa Rootsi kuningaks, iseseisvusvõitluse käigus oli teda toetanud Östergötlandi piiskop ja temaga sõlmitud kokkuleppe alusel pidi kuningas säilitama kiriku privileegid. Reformatsioon Rootsis Reformatsiooniprobleem tõusis esile 1520 aastatel kui luterluse ideid
talveaed, saali õhutasid elektriventilaatorid, keskküte andis sooja. Lisaks kinole tegutses Metropol samaaegselt ka varieteeteatrina. Samal ja järgneval aastal avatakse Tallinnas ja Tartus juba mitmeid uusi paikkinosid: Viru tänavas avab uksed 150-kohaline The Express Bio, Harjumäel The English Biograph London, Kanuti gildi aias Merepuiesteel Modern, Näituseplatsil Imperial Vio, Tartus Kalda tänavas 100-kohaline Saturn, Politseiplatsil 250- kohaline Imperial ning Suurturul Modern. Esimesed paikkinod tekivad ka Pärnus, Viljandis, Valgas jt. linnades. Uute kinode ilmumine jätkub hoogsalt 1910-11. aastal, mil Tallinnas Uues tänavas avatakse 150-kohaline Union, Uuel turul Truzzi tsirkusehoones 1200-kohaline Polaris, Viru tänavas The Royal Vio ning Aia tänavas 302-kohaline Kasino. Kinosid avavad ka karskusseltsid nt Suur-Karja tänavas ja Uus-Kalamajas. Nagu näitab kiire kinodevõrgu
välja kolm poliitilist suunda: uniooni pooldajad, Rootsi iseseisvuse pooldajad ja Rootsi katolik kirik, mis toetas ka uniooni. Kiriku juhiks oli Gustav Trolle. Ta lõpetas vanglas. Rootsi ja Taani muudkui võitlesid ja võitlesid, kuni Kristian II tunnistati Rootsi kuningaks. Vanglast vabanes ka Trolle. Kristjan II kroonimispidustusteks kutsuti 7. november 1520 hulk vaimulikke, aadlikke ja kodanikke kuningalossi. Seal tunnistati kõik süüdi ketserluses ja samal päeval algas Stockholmi Suurturul peade maharaiumine. Hukkus umbes 90 inimest. Seda sündmust nimetatakse Stockholmi veresaunaks. 1521 algas uuesti vabadussõda Taani vastu, abi saadi Lübeckilt, Rootsi kuningaks oli Gustav Vasa. Reformatsioon-Luterlust levitas Rootsis Olaus Petri. Reformatsiooni põhiprobleemid olid majanduslikud. Riik kippus kiriku varade kallale, nõuti makse ja võeti "laenuks" kiriku asju. Olukorra lahendamiseks kutsuti Västerasis kokku Riigipäev. Otsustati anda piiskoppide lossid kuningale. Tähtis
annaabi.ee 
