Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"suurtermin" - 5 õppematerjali

suurtermin on termin (mõisteväljend), mis esineb kategoorilise süllogismi
Loogika eksamiks küsimused - vastused
14
docx

Loogika eksamiks küsimused - vastused

kui … ? … osaeitava väite tõesus. 40.Binaarse predikaadi ees paikneb 2 kvantorit… Millal tohib neid kvantoreid vahetada? Milline on väär? Olemasolukvantor tõstetakse üldisus-kvantori ette või vastupidi 41.Terminit (mõisteväljendit), mida võib kasutada viitamaks erinevatele tähendustele nimetatakse Ekvivookseks 42.Üldjaatav ja üldeitav väide erinevad alati teineteisest …. Väite kvaliteedi tõttu. 43.Suurtermin on termin (mõisteväljend), mis esineb kategoorilise süllogismi … Suuremas eelduses ja lõppjärelduses 44.Ilma eituseta olemasolukvantori rakendamine lunaarsele predikaadile tekitab … Osajaatav või osaeitav lause. 45.Väidetesüsteem on kooskõlaline parajasti siis, kui … See pole vastuoluline 46.Üldeitavast väitest saab pärast ümber pööramist … väide. Üldeitav 47.Kehtivas tingiv-kategoorilises süllogismis: Väljendab teine eeldus alternatiivi. 48

Filosoofia → Loogika
140 allalaadimist
2 KT loogika – süllogismid
4
docx

2 KT loogika – süllogismid

2 KT loogika – süllogismid A Üldjaatav S+ P- E üldeitav S+ P+ I osajaatav S- P- O osaeitav S- P+ Kesktermin (M) esineb mõlemas eelduses, aga mitte järelduses. Suurtermin (P) esineb suuremas eelduses ja lõppjärelduses. –esimene eeldus Väiketermin (S) esineb väiksemas eelduses ja järelduses. –teine eeldus TERMINITE REEGLID: 1. Igas süllogismis peab olema kolm terminit. 2. Kesktermin (M) peab olema piiritletud(täismahus) vähemalt ühes eelduses. 3. Kui äärmine termin on lõppjärelduses piiritletud, siis peab see olema piiritletud ka eelduses(äärmise termini reegel). Termini lubamatu laiendamine

Filosoofia → Loogika
49 allalaadimist
Loogika
30
docx

Loogika

Kõik mitteinimesed on mittetudengid. KATEGOORILINE SÜLLOGISM SÜLLOGISM on arutlus, mis koosneb kahest eeldusest ja ühest lõppjäreldusest. Lihtne kategooriline süllogism – moodustavad kolm atributiivset lihtväidet, kusjuures igal süllogismi moodustaval lihtväitel on mis tahes teise sama süllogismi moodustava lihtväitega täpselt üks ühine termin(mis peab esinema samas tähenduses). Eeldus P M (SUUREM EELDUS) Eeldus M S (VÄIKSEM EELUS) Lõppjäreldus S(VÄIKETERMIN) P(SUURTERMIN) KESKTERMIN(M) on predikaadi rollis, esineb mõlemas eelduses. ENTÜMEEM on süllogism millest on välja jäetud suurem või väiksem eeldus või lõppjäreldus. II OSA KLASSIKALINE LOOGIKA Klassikaline loogika on KAHEVALENTNE(bivalent): igal lausel saab olla üks kahest tõeväärtusest, mille nimetusteks saab olla tõene või väär. Funktsioonid, mis on defineeritud ühe hulga põhjal, st funktsioonid, mis kujutavad suvalise hulga A otseastme sellesama hulga elemendiks.

Filosoofia → Loogika
46 allalaadimist
LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest
348
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest

viimasena süllogismi lõppjäreldus. Vastavalt sellele, kuidas terminid kui mõisteväljendid eeldustes lauseliikmetena paiknevad, eristatakse süllogismi nelja figuuri (figure, ld figura ’kuju, välimus’). Tabel 6.1. Kategoorilise süllogismi figuurid koos näidetega. Kesktermin on esitatud poolpaksus kirjas. Esimeses figuuris on mõlemad äärmised terminid eeldustes samas rollis mis järelduses: väiketermin täidab väiksemas eelduses subjekti rolli ning suurtermin on suuremas eelduses predikaadi rollis. Teises figuuris täidab suurtermin suuremas eelduses subjekti rolli, väiketermin esineb vaid subjekti rollis. Kolmandas figuuris täidab väiketermin väiksemas eelduses predikaadi rolli, suurtermin esineb vaid predikaadi rollis. Neljandas figuuris esinevad mõlemad äärmised terminid eeldustes vastupidises rollis võrreldes järeldusega. I) M –––– P Kõik maod on roomajad. S –––– M Kõik rästikud on maod.

Õigus → Õigus
44 allalaadimist
LOOGIKA PÕHIREEGLID-SEMANTILINE KOLMNURK
197
pdf

LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK

viimasena süllogismi lõppjäreldus. Vastavalt sellele, kuidas terminid kui mõisteväljendid eeldustes lauseliikmetena paiknevad, eristatakse süllogismi nelja figuuri (figure, ld figura 'kuju, välimus'). Tabel 6.1. Kategoorilise süllogismi figuurid koos näidetega. Kesktermin on esitatud poolpaksus kirjas. Esimeses figuuris on mõlemad äärmised terminid eeldustes samas rollis mis järelduses: väiketermin täidab väiksemas eelduses subjekti rolli ning suurtermin on suuremas eelduses predikaadi rollis. Teises figuuris täidab suurtermin suuremas eelduses subjekti rolli, väiketermin esineb vaid subjekti rollis. Kolmandas figuuris täidab väiketermin väiksemas eelduses predikaadi rolli, suurtermin esineb vaid predikaadi rollis. Neljandas figuuris esinevad mõlemad äärmised terminid eeldustes vastupidises rollis võrreldes järeldusega. I) M ­­­­ P Kõik maod on roomajad.

Matemaatika → Matemaatika ja loogika
33 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun