Pärnus. Sageli jääb sellest kümnest tonnist suur osa ka inimestel sorteerimata, mistõttu ei saa paljusid pakendeid ja jäätmeid ümber töödelda, mis vähendab riigi majanduse arengut. Kokkuvõttes saab öelda, et riigi majandus on keskkonnaprobleemidest väga suuresti mõjutatud. Inimeste vähene teadlikus ja viitsimatus ümbritsevat keskkonda hoida ja kaitsta, viib ka majanduse langusesse. Nagu eelpool mainitud, kasutades päikesepaneele, tuulegeneraatoreid, rajades suurtehaseid ja erinevad hooneid õigesti valitud paikadesse ning prügi tootmise vähendamisel oleks meie riik puhtam ja parem koht elamiseks. Lisaks soosib niisugune käitumine erinevate firmade tööd ja lõppude lõpuks parandab riigi majandustaset.
· tekkis kinnine linn Sillamäel · majandus elavnes Miks võib öelda, et Eesti industrialiseerimine ei olnud mitte Eesti huvides, vaid teenis üleliidulisi majanduslikke ja rahvuspoliitilisi eesmärke? · Tooted läksid esmajärjekorras NSVL vajaduste rahuldamiseks (nt põlevkivigaasijuhe Leningradi) ning alles siis Eestile · Paljude tehaste kohta ei teadnud ENSV võimuorganid midagi, need olid Moskva alluvuses · rajati nii palju suurtehaseid, mis lõpuks ületasid Eesti mastaabid. Nende tooraine veeti sisse ning toodang ENSV-st välja · Sisse toodi muulasi ja tõrjuti eestlasi 14. Sotsiaalsed probleemid. LK. 124-125. TV lk. 54 ül. 7. Milliseid sotsiaalseid probleeme tõi kaasa nõukogude majandus- ja rahvastikupoliitika? · Migrantide sissevoolu tõttu vähenes ENSV-s eestlaste osatähtsus · linnad ülerahvastusid (70% kogu rahvastikust)
Kokku rajati 3 NSVL-ga vägivaldselt liidetud Eestisse kümneid Nõukogude sõjaväebaase kõikidele väeliikidele. Erruläinud sõjaväelased jäid enamasti Eestisse. Aastail 19451950 saabus Eestisse 170 000 valdavalt venekeelset immigranti, kelle abil venestati Kirde-Eestis terveid piirkondi. Edaspidi lisandus igal aastal 20 00030 000 uut tulijat ja 15 00020 000 inimest naasis itta. Eestis rajati mitmeid uusi suurtehaseid, kaevandusi ja elektrijaamu, mille toodang läks itta. Eestisse jäid tööstussaaste ning eestlastele võõra kultuuritausta, temperamendi ja olmetavadega umbkeelsed töölised. Kõik see pidi aja jooksul tooma kaasa põlisrahva jäämise vähemusse oma kodumaal ja järk-järgulise venestumise. Nõnda taheti luua uus venekeelne nõukogude rahvus. Siiski ei olnud kõik sõjajärgsetel aastatel toimunud muutused üksnes
tulnud asukad. Sillamäest sai kinnine linn, kuhu võõrastel asja ei olnud. Masina- ja metallitööstusest taastati alguses vanu ettevõtteid, mis hakkasid varsti välja laskma üleliiduliselt vajalikku toodangut: seadmed põlevkivi- ja naftatööstusele, automaatseadmeid katelde valmistamiseks ja näiteks elektrimootoreid. Voltast sai suurtehas, mis tootis 10% kõigis NSV Liidus valmistatud mootoritest. Rasketööstuses rajati Eestisse Eesti mastaapidele mittevastavaid suurtehaseid. Nende tooraine veeti sisse ja toodang omakorda Eestist välja. Rasketööstuse kõrval arenes ka kergetööstus. Avati vanad puuvillakombinaadid. Töökohad täideti jällegi sissetuleva tööjõuga. Balti ja Kreenholmi manufaktuuri toodang läks ka üleliidulisele turule. Linnade taastamisega ja industrialiseerimisega elavnes ka ehitustööstus, mis vajas täiendavat materjali ja töökasi. Ehitustööstus oli üks peamine migratsioonipump sellel ajal.
Paldiski elanikke. Kokku rajati annekteeritud Eestisse kümneid Nõukogude sõjaväebaase kõikidele väeliikidele. Erruläinud sõjaväelased jäid enamasti Eestisse. Aastail 19451950 saabus Eestisse 170 000 valdavalt venekeelset immigranti, kelle abil venestati Kirde- Eestis terveid piirkondi. Edaspidi lisandus igal aastal 20 00030 000 uut tulijat ja 15 00020 000 inimest naasis itta. Eestis rajati mitmeid uusi suurtehaseid, kaevandusi ja elektrijaamu, mille toodang läks itta. Eestisse jäid tööstussaaste ning eestlastele võõra kultuuritausta, temperamendi ja olmetavadega umbkeelsed töölised. Kõik see pidi aja jooksul tooma kaasa põlisrahva jäämise vähemusse oma kodumaal ja järk-järgulise venestumise. Siiski ei olnud kõik sõjajärgsetel aastatel toimunud muutused üksnes negatiivsed: näiteks paranesid kohe
annaabi.ee 
