A.Laikmaa Eesti maalikunstnik 7.Millistest ettevõtetest on jutt? (Vali vastus siit: Kreenholmi Manufaktuur, Waldhof, Dvigatel, Volta, Lutheri vabrik) (4p) Pärnus paiknenud suur tselluloosi tootmise ettevõte - Waldhof Tallinnas asunud vagunitehas - Dvigatel Narvas asunud suur tekstiilitootmise ettevõte - Kreenholmi Manufaktuur Tehas Tallinnas, mis tootis elektrimootoreid - Volta 8.Seletage järgmised mõisted.(2p) Metskapten Laevakapten, kel puudub erialane diplom Hallparun Eesti suurtalunik 9.Millised järgmistest väidetest käisid keskmise eestlase kohta 20.sajandi algul? Tõmmake keskmist eestlast iseloomustavatele väidetele joon alla.(kõik õiged 1p) Oskas lugeda, omas jalgratast, elas maal, elas linnas, oli ristitud, oli käinud välismaal. 10.Lugege läbi järgnev katkend ja vastake küsimustele(3p) Kord oli ka juhtum, kus üks eesti kirikuõpetaja, ergas ärkamisaja tegelane ja eesti kirjanik, piiblitõlke komisjoni
ennast inimene teha.On noor ega tea,mida tahab.Liigub lambist.Nipernaadiga võrreldes tegutseb ta avatud süsteemis.Kohut rändnäitlejate trupiga,kellega ta kaasa teeb.Proovib mitmeid tegevusi,aga küsimusele ,,Kes ma olen?" vastust ei leia.Aga veendus,et kodu n kõige parem paik maailmas.Ühel päeval näeb ekke ojakaldal tüdrukut,keda ei suuda unustada.Läheb tagasi,aga teda enam seal pole.Ootab teda. Ristikivi elu (1912-77)Sündis vallaslapsena, isa jõukas suurtalunik,ema talus teenijatüdruk. Talle anti ema nimi. Päris nimi oli Karp.15 a läks Tallinna Poeglaste Kaubanduskooli,siis Tallinna Kolledzisse(humanitaarharu) ja edasi Tartu Ülikooli(geograafia). Unistas lenduriks saamisest, aga see jäi ära,sest nägemine kehv.Põgenes Rootsi, sealt Soome.Elatus tundide andmisest ja kirjutamisest Ristikivi loomingu ülevaade Eestis ilmusid 4 lasteraamatut(nt ,,Semud ja sellid", ,,Loomalood","Lendav maailm") ja romaanikolmik Tallinna triloogia. Pagulusperioodil
rikkuse ees naeruvääristas "Ameerika Kristus" (1926); komöödias "Sinimandria" (1927) lastakse diletantlikul kirjamehel seigelda enda loodud kirjanduslikus maailmas. Seejärel kirjutas Raudsepp kaks ideedraamat, mille ainestik lähtus piiblist "Kohtumõistja Simson" (1927) ja "Siinai tähistel" (1928). 1929. a kirjutas ta komöödia "Mikumärdi", mille omapära peitub eelkõige erakordses tüübirikkuses. Näidend kujutab autori kaasaegset külaelu. Peategelane Jaak Jooram on suurtalunik ja põllumeeste erakonna tegelane. Jooram kehastab iseteadlikku ja seisuseuhket suurtalunikku, kelle mentaliteet ja elukäsitlus osutub naeruväärseks. "Mikumärdis" on naeruvääristatud erineva klassikuuluvusega inimesi, on esitatud nende veidrad arusaamad elust, inimlikud nõrkused. Karakterkoomikale tugineb ka H. Raudsepa "Vedelvorst" (1932), mis on kirjaniku teine tuntud külakomöödia. "Põrunud aru õnnistus" (1931), "Salongis ja kongis"(1933) ning "Mees, kelle käes on trumbid"
annaabi.ee 
