Läänemaa Suursoo on Loode-Eesti suurim soolaam. Läänemaa Suursoo kaitseala hõlmab markantsema osa samanimelisest soostikust (Kaug- ja lähivõtteid 30 Eesti soost, 1997). Pilt #1 ; http://register.keskkonnainfo.ee Asukoht. Veidi üle poole umbes 17 730 ha suurusest Läänemaa Suursoost moodustab maastikukaitseala. Läänemaa-Suursoo maastikukaitseala asub Harju- ja Lääne maakonnas Harjumaal Padise vallas Änglema ja Hatu külas ning Läänemaal Risti vallas Kuijõe ja Piirsalu külas, Oru vallas Seljaküla külas ja Nõva vallas Nõmmemaa, Vaisi, Hindaste ja Variku külas. Geograafilised koordinaadid on 59° 07 32 N, 23° 51 50 E. Läänemaa Suursoo maastikukaitseala moodustati 1981. aastal sookaitsealana. 1998. aastal moodustatud maastikukaitseala pindala
05 lodjal Pirukatädi kodusküpsetatud lihapirukad(3tk), Võrtsu kalurite suitsulatikas, Pirukatädi kooresalat(kartul, muna, värske kurk, hapukurk, porgand, salatisibul, koor, majonees), Pirukatädi hakk-kotletid 2 x 65 gr (sea-hakklihast), Pirukatädi tort kirsi-shokolaaditort (pruun biskviit, kaneelimaitseline kirsitäidis, Lodjameeste kuum õlu (porter sidruni ja meega), mahl, kohv, tee 8 LISA 2 LISATEENUSED Lodjasõit Emajõe Suursoost Peipsini ja tagasi Ürituse kogukestus: 5 tundi Osalejaid: lodjale mahub kuni 36 in Marsruut: mikrobussiga Tartust Suursoo Looduskeskusesse (0.5 tundi), lodjaga Suursoo Looduskeskusest Peipsile ja tagasi (4 tundi), mikrobussiga Suursoo Looduskeskusest Tartusse (0.5 tundi) . Ajakava: kell 10.30 väljasõit hotell Londoni parklast kell 11.00 väljumine lodjaga Suursoo Looduskeskusest Peipsile kell 12.30 jõutakse Peipsile, tehakse tiir järvel kell 13.00 lõunasöök kell 13.30 tagasi Emajõel
märkimist püramidaalne haguhein, villane katkujuur, paskhein ja emaputk. Mitmetelt paljanditelt on leitud ka kukeharja, kellukaid, iseloomulike samblaliike ja ka ebatavalisi sõnajalgu. (viide 10) Villane katkujuur 15. Loomastik Eesti loomastik on suhteliselt väike, kuna kliima on jahe. Aga Tartumaal elab palju erinevaid liike võrreldes muude maakondadega. Näiteks Emajõe suursoost võib leida merikotkaid, kes muidu pesitsevad Lääne- Eestis ning mandril on neid väga vähe. Märkimist väärib ka Järvselja looduskaitseala, kus elab nii I kui ka II kategooria kaitsealuseid liike nagu rohe-kärnkonn, lindudest must toonekurg, merikotkas, kaljukotkas, kalakotkas, konnakotkas, kohatud on ka tukast, siniraagi, rabapüüd. Muidu on Tartumaa fauna sarnane kogu Eestiga. (viide 11) Merikotkas 16
annaabi.ee 
