mitmesuguste lepingute abil tagada oma julgeolekut. Kuna eestil ei olnud plaanis mitte kunagi mitte kedagi rünnata, siis oli iga leping teretulnud.1932, aastal sõlmiti mittekallaletungileping Nõukogude Liiduga, 1939. Aastal Saksamaaga. 1934. aastal moodustati mitmepoolse sõprus- ja koostöölepinguga lõpuks Balti Liit, mis paraku hõlmas vaid Eestit, Lätit ja Leedut, mitte aga Soomet ja Poolat. Mis puutub maailma suurriikidesse, aiia 1920ndatel oli Eesti orienteeritud peamiselt Inglismaale, kes oli Vabadussõja ajal Eesti heaks- või Nõukoguse Venemaa vastu ka tõepoolest muskleid näidanud. Paraku Inglismaa välispoliitiline huvi eesti vastu vähenes.Inglismaa asemel kerkis Euroopa suurjõuks saksamaa, kellega Eesti suhted, eriti majanduslikud, tihenema hakkasid. Kuid kokkuvõttes ei õnnestunud eestil leida endale kindlat kaitsjat ja usaldusväärset eestkostjat
tuli tööstuse eelisarendamise võimatus. 1924. a. võeti kurss põllumajanduse eelisarendamisele ja valitsevad ringkonnad püüdsid nüüd kujundada põllumajanduse Eesti majanduse määravaks tootmisalaks. Põllumajandustootmise aluseks sai deklaratsioon põllumajanduse nn "taanistamise" kohta, s.t. põllumajanduse spetsialiseerimisest loomakasvatussaaduste, eeskätt piima ja piimasaaduste (koorevõi) ning peekoni tootmisele ja nende väljaveole Lääne-Euroopa suurriikidesse. Mida õnnestus põllumajanduse "taanistamise" osas saavutada? Loomakasvatusharudest edenes jõudsamalt piimakarjakasvatus kui Eestis põllumajanduse juhtiv kaubaharu. 1938/39 toodeti Eestis piima ühe elaniku kohta 870 kg, mis oli suhteliselt kõrge näitaja. 1939. a. sai Eesti põllumajandusest ülalpidamist 625 000 inimest (55% kogu elanikkonnast). Samaaegselt oli põllumajanduse kaubalisus üldiselt madal. Statistilised andmed sellest perioodist
Kaevandamine ja rikastamine paikneb muidugi seal, kus maaki leidub. Leiukohad on maailma pidi hajali, kuid eriti suur on tootmine kolmes suurriigis: USA-s, Venemaal ja Hiinas. Viimane on ka suurim eksportija maailmaturu tarbeks. Haruldastel metallidel harilikult oma maake polegi, neid saadakse kõrvalsaadustena teistest maakidest või koguni toormetallist selle väärindamisel. Et haruldaste metallide eraldamine nõuab väga head tehnoloogiat, koondub see sõjalistesse suurriikidesse USA-sse ja Venemaale, konkurentsi teeb veel Jaapan. Väärismetallidest saadakse hõbedat kõrvalsaadusena seatina-, tsingi ja vasemaagi rikastamisel ja toormetalli puhastamisel. Maailma suurim hõbedatootja oli ning on Mehhiko, olulised on veel USA ja Venemaa. Kuld, plaatina jt. esinevad looduses ehedalt, neid pole tarvis sulatada ega väärindada, peamine töö on erakordselt vaese maagi rikastamine. Umbes 3/4 maailma kulda toodab Lõuna-Aafrika, teisel kohal on Venemaa, olulised
annaabi.ee 
