Keskplaanist liigutakse ülevalt-alla üldplaanile ja liigutakse pilvelõhkujast alla, et tekitada tunne, et peategelane oleks alla hüpanud. Liigutakse lähiplaanilt üle keskplaanile, suumitakse aeglaselt ja näidatakse linna. Sellele järgneb mitu korda, kuidas steen liigub üldplaanist ülisuureksplaaniks. Lõpuks liigutakse ajurakkudele detailplaan. Super üldplaanis kirjeldatakse toimumiskohta- hiina linnaosa. Peategelase kirjeldamiseks liigutakse üldplaani ning super suurplaani. Näitamaks, et Eddie viibib tänaval kasutatakse keskplaani. Keskplaanile järgneb ülisuurplaan, kus tahetakse näidata peategelasevälimust, mis on tingitud uimasti-ja alkoholisõltuvusest. Eddie suitsetab ülisuuresplaanis, keskplaanis seletab ta inimestele, millest tema raamat räägib, sest keegi ei usu, et tal on raamatuleping. Umbes minuti jagu vaheldub detailplaan- keskplaaniks ja vastupidi. Tahetakse näidata peategelase masendust, alkoholisõltuvust ning suutmatust
Hiljem kasutas ta küll teiste leiutatud kaameraid kui enda oma. 1896 aasta kevadel tärkas koos loodusega ka Méliès´i enda uhiuus kino. Tema esimesed filmid olid lihtsad linnavaated ja argisündmuste kajastused Lumiere'ide eeskujul. Kuid peagi hakkas ta kasutama kaamerat, et dokumenteerida mustkunsti etteasteid ja trikke oma Robert-Houdini teatri lavalt. Oktoobris valmis tema esimene triki-film ,,Haihtuv daam". Samal aastal valminud õudusfilmis saavutas ta suurplaani kasutamise ning 3-minutilist vampiiriprojekti võib pidada tema esimeseks suureks filmiprojekstiks. 1897 aastal valmis koduaeda tema enda filmistuudio, mis meenutas välimuselt kasvuhoonet. Oma põhitöö kõrvalt leidis ta aega filminduse jaoks, kus ta tegi üksi ära kõik vajamineva töö, alustades stsenaariumi kirjutamisest, lõpetades rekvisiitide tegemise ning näitlemisega. Ükski tolleaegne filmikunstnik ei tegelenud montaaziga, kuid Méliès sidus oskuskilkult erinevaid
looduslik ja tehislik keskkond; aastaajad; tehnoloogia täiustumine või uued materjalid/vahendid – kõik pakuvad lõpmatuid võimalusi uute alade sünniks. Globaalne spordi kujunemine: Kui võitluslikud kultuslikud tegevused, rahvamängud ja füüsilised ajaviite tegevused on eksisteerinud kogu maailmas, ja niisama hästi kui igal ajastul, igas kultuuris, siis pole tõenäoliselt olemas mingisugust spordi “suurplaani”, s.t sihiteadlikku spordi ja spordialade moodustamist, vaid sport ja spordialad on esile kerkinud ja arenenud kavandamatult. Inglise termin ja nähtus “sport” võeti teiste riikide poolt omaks kui üldmõiste spetsiifilise ajaviitelise vormi kohta järk-järgult spordi levimisel. Sport kui inglise ajaviitevorm, mis levis 1850 ja 1950 aastate vahel paljudele teistele maadele omab teatavaid eristatavaid ühiseid tunnusjooni, mis põhjendasid nende nimetamist sellisena, s.t “spordina”.