omaks võtnud mitmed liberaalidele omased põhimõtted (isikuvabadus, demokraatia, rahvuslus). Näiteks tõrjus sotsiaaldemokraatlik tööerakond Inglismaal liberaalid tagaplaanile ja muutus ise üheks kahest põhiparteist. XX sajandi alguseks kujunes LääneEuroopa poliitilisel maastikul välja kolm põhisuunda: parem, kesk ja vasakerakonnad. Nii on see peaaegu kõigis Euroopa maades jäänud tänaseni. USA kujutab endast selles suhtes erandit, sest kahest suurparteist (vabariiklased ja demokraadid) pole kumbki ei vasakpoolne ega sotsialistlik. Üldmudelist kõrvalekaldeid on aga mujalgi. Kokkuvõtteks: Läänemaailmas käibiv klassikaline skaala jagab poliitilisi voole parem ja vasakpoolsuse põhimõttel. Paremerakondi iseloomustab tavapäraselt poliitiline alalhoidlikkus ja eraalgatuse rõhutamine majanduses. Vasakpoolseid iseloomustab aga soov ühiskonda plaanipäraselt muuta ning jagada majanduses tulud ümber riildiku reguleerimise ja maksude abil.
mitmed liberaalidele omased põhimõtted (isikuvabadus, demokraatia, rahvuslus). Nad ei eitanud sotsiaalsuhete korraldamise vajadust. Nii tõrjus sotsiaaldemokraatlik tööerakond Inglismaal liberaalid 24 tagaplaanile ja muutus ise üheks kahest põhiparteist. XX sajandi alguseks kujunes poliitilisel maastikul välja kolm põhisuunda: parem-, kesk- ja vasakerakonnad. Nii on see peaaegu kõigis Euroopa maades jäänud tänaseni. USA kujutab endast selles suhtes erandit, sest kahest suurparteist (vabariiklased ja demokraadid) pole kumbki ei vasakpoolne ega sotsialistlik. Üldmudelist kõrvalekaldeid on aga mujalgi (Kanada, Iirimaa). Eriti mahajäänud maades, kus suurem osa elanikkonnast elab viletsuses ja on kirjaoskamatu või väheharitud, ei teki tänapäevaseid erakondi ega demokraatlikku riigikorda. Poliitiline võitlus piirdub seal kitsa ülemkihiga (suurkapitalistid, usujuhid, sõjaväejuhid). Kokkuvõtteks
põhimõtted (isikuvabadus, demokraatia, rahvuslus). Nad ei eitanud sotsiaalsuhete korraldamise vajadust. Nii tõrjus sotsiaaldemokraatlik tööerakond Inglismaal liberaalid tagaplaanile ja muutus ise üheks kahest põhiparteist. XX sajandi alguseks kujunes poliitilisel maastikul välja kolm põhisuunda: parem-, kesk- ja vasakerakonnad. Nii on see peaaegu kõigis Euroopa maades jäänud tänaseni. USA kujutab endast selles suhtes erandit, sest kahest suurparteist (vabariiklased ja demokraadid) pole kumbki ei vasakpoolne ega sotsialistlik. Üldmudelist kõrvalekaldeid on aga mujalgi (Kanada, Iirimaa). 17 Eriti mahajäänud maades, kus suurem osa elanikkonnast elab viletsuses ja on kirjaoskamatu või väheharitud, ei teki tänapäevaseid erakondi ega demokraatlikku riigikorda. Poliitiline võitlus piirdub seal kitsa ülemkihiga
annaabi.ee 
