Sellega ei olnud rahul need mõisnikud, kust talupojad põgenesid. Esimesed mõisad kui feodaalsed majapidamised, millel olid oma põllud ja majandushooned, tekkisid Eesti alal juba võõrvallutuse käigus XIII sajandi algul. Mõisate eelastmeks aga, mis andis uuele nähtusele ka nime mõis, tuleb pidada Muinas-Eesti ülikute üksiktalu. Juba XIII sajandil hakati ka talupoegadelt nõudma tööd isandate põldudel. XV sajandi alguse paiku hakkasid mõisad omandama juba teoorjusliku suurmaapidamise jooni. XV-XVI sajandi vahetusest hoogustus teoorjusliku mõisamajanduse areng, kuna kujunesid soodsad tingimused vilja eksportimiseks Läände ning mõisnikel tekkis majanduslik huvitatus oma põldude laiendamiseks. See olenes aga talupoegade tööjõust, sest selleks ajaks oli teotöö saanud täielikult mõisamajanduse nurgakiviks. XVI sajandist kuni XVIII sajandi lõpuni toimus mõisamajanduse areng mõisatevõrgu ja mõisapõldude laienemise näol. Oma põhiosas
õigustamisega leiti loogiliselt õigustatud olevat ka teised stiilid; vaibub usk klassitsismi ainuõigusse ja algab ajalooliste stiilide valitsemine. Mis puutub nüüd Baltimaisse, siis on ka siin klassitsism mänginud õige suurt osa. Klassitsistliku stiili valitsemisaeg langes siin ühte majandusliku tõusuga, mille elas läbi 18. sajandi lõpul ja 19. algul Põhja sõja hävitusest kosuma hakanud maa. See 4 aeg oli ju õieti suurmaapidamise õitseaeg. Tähtis oli ka asjaolu, et Baltimaad, mis ordu ja rootsi ajal osutusid suurtest kultuursetest keskustest kaugel olevaks provintsiks, vene ajal sattusid silmapaistva kunstikeskuse Peeterburi lähedusse. Klassitsismi õitseaeg Eestis ja Lätis näib olevat aastatel 1800-1820, just sel ajal on tekkinud suurem hulk ilusamaid hooneid. Autoritena esinevad siin muuseas mõned tuntud väljamaa meistrid Quarenghi, Krubsacius, Engel, Rusca, Berlitz.
üksus olla oma olemuse ja maatüki suuruse osas seinast seina. Esimesed mõisad kui feodaalsed majapidamised, millel olid oma põllud ja majandushooned, tekkisid Eesti alal juba võõrvallutuse käigus 13. sajandi algul. Mõisate eelastmeks aga, mis andis uuele nähtusele ka nime mõis, tuleb pidada Muinas-Eesti ülikute üksiktalu. Juba 13. sajandil hakati ka talupoegadelt nõudma tööd isandate põldudel. 15. sajandi alguse paiku hakkasid mõisad omandama juba teoorjusliku suurmaapidamise jooni. ·15. sajandi algul oli Eestis poolesaja mõisa ümber ·16. sajandi alguseks ületas nende arv 200 ning ·Liivi Sõja alguseks oli Eesti territooriumil juba 486 mõisat ·19. sajandi keskpaiku oli Eestis umbes 1120 mõisat. Keskajast uusajani kujutas mõis endast tagasihoidlikku laagrikohta või peavarju. Seal asus ajutiselt või püsivalt mõisaomaniku asemik - foogt või siis maarahva hulgast tööde juhatajaks värvatud kubjas
annaabi.ee 
