*Ühtne kirjakeel tekib. *Koolivõrgu areng. *Haridustaseme kasv. Rahvusliku ärkamise algus *Muutused majanduselus- talude päriseks ost. *Tööstuse areng+ linnad. *Trükisõna areng. Aktiiv *Viljandimaa oli kõige rikkam koht. *Koolmeistrid *Kirikuõpetajad *Ametnikud *Kästitöölised, kaupmehed *Talumehed J.V. Jannsen L.Koidula *Eesti ajakirjanduse looja *Ajastu suurluuletaja *Eesti teatri sünd-tramaturg *I Üldlaulupeo korraldaja(1869) *Isamalüürik *"Vanemuise" looja. *Luuletused *Hümni sõnade autor *Kõrgeima haridusega naine *Koidula vaimne suunaja *Nais ajakirjanik C.R. Jakobson *Kolm isamaakõnet Nendega andis rahvale ajaloo käsitluse *Sakala asutaja ja toimetaja *Kurgja näidistalu looja *Eestikeelsete raamatute looja ja väljaandija *Peterburi patriootide rühma ideede kandija. J
5. üks I üldlaulupeo korraldajaid (1869) 6. Eesti hümni sõnade autor 7. kodanlik-klerikaalse suuna juht rahvuslikul ärkamisajal 8. Koidula vaimne suunaja Lydia Koidula kultuurilooline tähtsus 9. Koidula oli esimene naine, kes sai kõrgeima hariduse, mis tol ajal Baltimaadel oli võimalik saada (sooritas Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami). 10. Koidula oli rahvusromantilise kirjanduse tähtsaim esindaja. Temast kujunes ajastu suurluuletaja (luulekogud "Vainulilled" ja "Emajõe ööbik") ja väljapaistev prosaist. 11. Koidula viis isamaalüürika ja luule üldse juhtivaks zanriks, olles eeskuju kaasaegsetele ja suure mõjuga järelpõlvedele. 12. Koidula tuntumad luuletused "Mu isamaa on minu arm", "Kodu" ("Meil aiaäärne tänavas...") ja "Sind surmani" on läbi aegade olnud eestlastele peaaegu hümni eest, sama pühalikud. 13
6 ise kopsupõletikku. Kuid ta paranes ja sai haiglast koju, aga varti kurtis ta jälle valu rinnus, ta viidi taas haiglasse, kus diagnoositi infarkt. Artstidel ta elu päästa ei õnnestunud ja 25. märtsil 1994 kustus kirjanik Bernard Kangro eluküünal Lundi haiglas perekonnaliikmete juuresolekul (Kruus, 2003: 124, 125). LOOMING Bernard Kangro, eesti kõige viljakam suurluuletaja loomingumeetodit iseloomustab tabavalt Ants Oras: ,,Üks Kangro luule ja proosa eripärasemaid omadusi on irreaalsus nähtava ja aimatava vahel hõljumise, aimatava nagu teiseks reaalsuseks muutumise tunne. Kangro kuulab, kuuleb, näeb kuuleb terasemalt, näeb teravamalt kui valdav enamik me kirjanikke ja poeete, kuid see, mida ta tajub, võib kuuluda täiesti väljapoole meie harilikku kogemuspiirkonda. See, mida tavatsetakse nimetada sürrealismiks (ja mis sageli tundub nii
*Peterburis Eesti patriarhide rühm J.V Jannseni kultuurilooline tähtsus *Eesti ajakirjanduse looja (1857.a "Perno Postimees", 1864.a "Eesti Postimees") *Laulu-ja mänguseltsi "Vanemuine" looja *Üks I üldlaulupeo (1869) korraldajaid *Eesti hümni sõnade autor *Kodanik-klerikaalse suuna juht rahvusliku ärkamise ajal *Koidula vaimne suunaja L.Koidula kultuurilooline tähtsus *Esimene naine, kes sai kõrgeima hariduse, mis tol ajal Baltimaades võimalik saada oli. *Ajastu suurluuletaja. *Isamaalüürika *Tema luuletused viisistatud *Eesti esimene naisajakirjanik *Osales Eesti I üldlaulupeo korraldamises I Periood 1857 - "Kalevipoja" ilmumine 1857 J.V Jannseni alustas "Perno Postimehe" väljaandmist 1864 J.V Jannsen kolis Tartusse ning alustas seal "Eesti postimehe" väljaandmisega 1865 Laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine" loomine 1869 18.-20. juuni I eestlaste üldlaulupidu II Periood 1870 Aleksandikooli Peakommitee asutamine
annaabi.ee 
