5 Keskmiselt suurem rahvastiku tihedus on ka nendes piirkondades, kus on soodne kliima, viljakamad põllumaad ja palju maavarasid. Hõredam asustus on mäestikes ja põhja osas, kus on elutingimused raskemad. Linnaelanike osatähtsus on Euroopas suurem kui teistes maailmajagudes ning seal on üle 50 miljonilinna, näiteks London, Pariis, Moskva, Hamburg, Rooma jt. Enamik Euroopa linnu on väga vanad, need on suurlinnadeks kasvanud tänu soodsatele tingimustele, milleks on head liiklemistingimused, erinevate teede ristumiskoht, suured maavarade leiukohad. Tänapäeval kasvavad eelkõige need linnad, kus on kujunenud hea infrastruktuur. Linnastumise aste on Euroopas väga kõrge. 6 Maavarad Euroopa on rikas rauamaagi-, boksiidi-, pruun- ja kivisöe-, kaali-, keedusoola- ning väävlivaru poolest. Rauamaaki kaevandatakse Karjalas, Koola ja Skandinaavia poolsaarel
Lai siseturg, sest linlased ja farmerid ostsid enamiku tööstuskaupu poest Puudusid suured sõjalised kulutused, sest polnud vaenlasi, kes võinuks riiki ohustada 1890.aastatel muutusid Ühendriigid maailma juhtivaks tööstusriigiks Kaasnes monopolide suurettevõtete ehk trustide teke, milles olid ühendatud nii tootmine, varustamine kui ka turustamine Kiire linnastumine: väikestest küladest said linnad, linnad omakorda kasvasid suurlinnadeks Suureks probleemiks kujunes korterikitsikus ja linnadesse koondunud vabrikutööliste elu- ja olmetingimuste halvenemine Enamasti puudusid linnades kanalisatsioon ja veevärk, mis põhjustas haiguste ning epideemiate levikut
takistamatult edasi, viies rahva äärmisesse sõltuvusse ülemkihist. Suure ülestõusu äpardumine tekitas eestlastes sügava masenduse ja eneseusu kaotuse, millest nii pea ei toibutud. Linnad, kodanikukultuur Vastasutatud linnadesse asusid saksa kaupmehed ja käsitöölised, keda meelitati Eestimaale mitmesuguste eesõiguste ja soodustustega. See tegi linnakodanikest samasuguse ülemkihi kui aadel. Tallinn ja Tartu kujunesid keskaja mõistete järgi päris suurlinnadeks : 16. Saj. Lõpul oli Tallinnas 7000 ja Tartus 5000 elanikku. Üldse oli Eesis keskajal 9 linna. Maa uued valitsejad rajasid linnadesse oma valimis- ja kaubanduskeskused. Linnades seati sisse täielik saksa linnamajandus ja kodanikukultuur. Välja kujunesid omavalitsuslikud nõukogud ehk raed, mis koosnesid raehärradest ja pürjermeistritest, kelle arv olenes linna suurusest. Rae liikmeiks pääsesid ainult kõige varakamad kodanikud, tavaliselt suuremad kaupmehed
annaabi.ee 
