arvestada realistliku novelli sündi Euroopa kirjanduses. Filoloogist õpetlase ja kirjanikuna jäi Bocaccio Dante ja Petrarca varju. Tollase käsitluse järgi kuulus novell madalasse zanri ega pälvinud kirjanduslikku tunnustust. Novelli traditsioon oli siiski loodud ja seda jätkasid palju autorid. Andekaim selle traditsiooni jätkaja oli Franco Sacchetti, kes esines ka lüürikuna. Üldiselt matkivad ülejäänud 14. sajandi autorid maintud suurkirjanikke. Quattrocento oli õpetatud humanismi õitsenguperioon, mille vältel Firenze püsis endiselt juhitva keskusena. 15. sajandi humanistid irdusid katoliku kirkust ning arendasid edasi antiikset filosoofiat. Humanistide halvustav suhtumine itaalia keelde kajastub ka selle sajandi kirjanduse arengus. Quattrocento esimesest poolest pälvivad mainimist ainult üksikud autorid. Nt Domenico di Giovanni, kes Burchiello nime all avaldas satiirilist luulet. Sajandi teisel poolel lisandus senistele
Orlando“. Tänavalaulikud pöördusid vanaprantsuse eepilise ainestiku poole, nt lood Rolandi taplustest mauridega, kuningas Artur jne. See aines köitis siis haritud kirjanikke. Pulci: „Morgantet“ läbis lai rahvalik naer, burlesk, naljatlev veiderdamine. Paatosest polnud jälgegi. Kirjutatud lauludes. Boiardo: laiendas eepilise luule temaatikat, ühendas Karl Suure rüütliromaanide fantastikaga. Ariosto: jätkas Boiardo algatatud teemat ja süžeed, üks itaalia kõrgrenessansi suurkirjanikke. „Raevunud Orlando“. Avar ja helge komöödia, külluslikult filosoofilisi tähelepanekuid paljude elunähtuste kohta. Esiplaanil on armastus. Tasso: „Vabastatud Jeruusalemm“ eepiline poeem. Ütles teosest lahti, hakkas ümber töötama. „Vallutatud Jeruusalemm“ oli kunstiliselt märksa nõrgem. Ajalooline raamistus põimub maagiliste sündmustega, rüütlite armuseiklustega. Erinevalt senistest itaalia renessanspoeemides tooni
põhinevat nalja kohtab nt Rabelais' raamatus ,,Gargantua ja Pantagruel". · Boiardost tulid sisse veel nõiatembud, lohed, koletised, maagia, koomika peegeldub irooniaks. Armastuseteemaga kaasnes tegelaste hingeelu jälgimine. · ,,Armunud Orlandos" saabub Pariisi Karl Suure õukonda Hiina kuningatütar, kellesse Orlando (Roland) ja Rinaldo korrapealt armuvad. · Boiardo temaatikat arendab edasi Ariosto üks itaalia kõrgrenessansi suurkirjanikke poeemis ,,Raevunud Orlando". Tema looming hõlmas filosoofilist luulet ja rooma komöödiate eeskujul kirjutatud näidendeid. Vihjed kaasajale, esiplaanil armastus kui inimlik tunne. · Viimane itaalia renessansikirjanduse suurteos Tasso ,,Vabastatud Jeruusalemm": heitlik elukäik, vaimuhaigus, arvas et ta teos on liiga ilmalik kuigi inkivitsioonikohus seda ei arvanud, tagakiusamisparanoiad jne. Teos on oktaavides, ent erineb teistest
kindla alusmüüri uuele teadusele, kunstile ja kirjandusele. Humanismi ülima õitsenguperioodi uus aspekt kahjustas suurel määral rahvakeelset kirjandust. Suurema osa 15.saj domineerib Itaalias ladinakeelne kirjandus, antiikne traditsioon tõrjub kõrvale rahvusliku, mis hakkab taaselustuma alles 15.saj lõpul. 16.saj kaotab kirjandus aegamööda endist sisukust ja realistlikke püüdlusi, maad võtab formalism. Jäljendatakse antiikaja ning vararenessansi suurkirjanikke. Kirjanduses kasutatakse loodusekirjeldust. Loodus ei sümboliseeri enam luuletaja hingelisi elamusi ega anna tunnistust jumala headusest, vaid võlub kirjanikku oma reaalse iluga. Kirjandusteoste peamiseks kultusobjektiks saab inimene kogu oma elulises liikumises ja muutuvuses. Pöördutakse realismi poole: eemaldutakse keskaegse kirjanduse allegoorilisusest. 7) Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri ja Chaucer
annaabi.ee 
