See on tõsine probleem, kuid mõju keelele ei pruugi olla nii hävitav. Väljarännanud säilitavad sidemed ning on loonud mitmeid eesti koole õpetamaks oma lastele keelt ja kultuuri. Isegi Eestis endas on jõuliselt esile tungimas seni riigikeele varju jäänud Võru murre, mis näitab, et keelt on hea tahte juures võimalik elus hoida. Keelte ühtlustumine on tänapäevases maailmas tavaline, see ei ole ainult eesti keele probleem. Sellest tugevamini räsida on saanud suurkeeled, nagu saksa ja vene keel, mis laenavad sõnu muutmata kujul otse inglise keelest. Kartused, nagu oleks eesti keel hääbumas, on kindlasti ülepaisutatud. Ei ole ühtegi märki sellest, et noorem põlvkond häbeneks oma emakeelt. Seega, eesti keel püsib, kuni veel on meid, eestlasi.
kergelt devalveerides hoidnud ja armastanud. Silmapiiril tundub olevat oht üleilmastumisest keele tasandil. Kindlasti ei tohi unustada positiivset, vaadates eesti keelt tuleviku ja kontinuiteedi seisukohalt. Keele püsimisel on väga olulised reeglid ja nende pidevast muutmisest hoidumine. Loodetavasti ei sure eesti keel välja. Ain Kaalepi välja toodud hopi-indiaanlastega on muidugi raske ennast võrrelda, sest neid on tuhat korda vähem. Probleem on sarnane. Suurkeeled on ennast vaikselt sisse pressimas nii grammatika kui sõnavaraga. Samas on nad ka veel praktilise väärtusega. Näiteks õppides ülikoolis on suur osa erialasest kirjandusest kätte saadavad ainult kas vene või inglise keeles. Põhjuseks meie väike rahvaarv. Kõikidele raamatutele ei jagu tõlke ja nende tõlkimine on majanduslikult kulukas tegevus. Lisaks peitub üks probleem ka sõnavaras. On väga palju termineid, mida pole eesti keelde tõlgitud.
regulaarselt. Üldiselt räägitakse kahest pearegistrist: kõnest ja kirjast (Hennoste, Pajusalu 2013: 39). Kuna internetis suheldes võib tekkida justkui dialoog, siis muutub kirjavahetus emotsionaalseks, mida väljendatakse emotikonidega (Hennoste, Pajusalu 2013: 82). Alljärgnevad alajaotised annavad detailsema ülevaate ülal nimetatud mõjudest asjaajamiskeelele. 17 3.1 Võõrkeelte mõju Eesti keele arengut on mõjutanud mitmed suurkeeled alates selle kujunemisest. Võõrkeeled on mõjutanud nii eesti asjaajamiskeele lausete konstruktsiooni kui ka sõnavara. Kuigi keelearengu ajaloo esimeses pooles oli peamiseks mõjutaks saksa keel, siis asjaajamiskeele laenud pärinevad enamasti vene ja inglise keelest. Asjaajamistekstidele on omane nominaalstiil. Tegemist on võõrapärase lausekonstruktsiooniga, mis on tulnud vene keelest. Kuigi nominaalstiil ei ole alati halb,
annaabi.ee 
