ja Vaiga põhjaosa. Ordul oli valdusi ka Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu nõrkuseks oli see, et tema valdused ei asunud kompaktselt, vaid paiknesid vaheldumisi piiskoppide valdustega ning olid laialipaisatud liig suurele maa-alale. See muutis raskeks oma valduste kaitmise ning killustas sõjalisi jõude. Aastail 1237-1459 allus Liivi Ordu (alamsaksa keeles Dutscher Orden to Lyffland) Saksa Ordu kõrgmeistrile. Kõrgmeistri asupaigas Marienburgis (praegune Malbork Poolas) toimusid Saksa ordu suurkapiitli koosolekud, millest võtsid osa ka Liivi Ordu esindajad. Tegeliku sõltumatuse saavutas Liivi ordu alates 1459. aastast, lõplikult iseseisvus pärast Saksa Ordu sekulariseerimist 1525. aastal. Liivi ordu tähtsaimaks keskuseks ja ordumeistri asupaigaks oli pikka aega (1481. aastani) Riia ordulinnus, seejärel asus ordumeister Võnnusse. Ordumeistri valis komtuuridest ja foogtidest koosnev ordukapiitel ja kinnitas (1525. aastani) Saksa Ordu kõrgmeister. Ordumeistri järel tähtsuselt teine
vaenlaste vastu teiste kohalike võõrvõimude seast. Ordu nõrkuseks oli see, et tema valdused ei asunud kompaktselt, vaid paiknesid vaheldumisi piiskoppide valdustega ning olid laialipaisatud liig suurele maa-alale. See muutis raskeks oma valduste kaitsmise ning killustas sõjalisi jõude.Aastail 1237-1459 allus Liivi Ordu Saksa Ordu kõrgmeistrile. Kõrgmeistri asupaigas Marienburgis (praegune Malbork Poolas) toimusid Saksa ordu suurkapiitli koosolekud, millest võtsid osa ka Liivi Ordu esindajad. Tegeliku sõltumatuse saavutas Liivi ordu alates 1459. aastast, lõplikult iseseisvus pärast Saksa Ordu sekulariseerimist (sekulariseerimine, ühiskondliku elu eemaldumine usust ja kirikust. Usuliste väärtuste asendumine ilmalike taotlustega) 1525. aastal. 5 1.3 Tartu piiskopkond
Territooriumidega oli tema pindala umbes 55 000 km2, alates 1347. a., mil Liivi ordu valdusse läks üle Eestimaa hertsogkond. Eestist kuulusid ordule Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa. Ordul oli valdusi ka Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu nõrkuseks oli see, et tema valdused ei asunud kompaktselt. Aastail 1237-1459 allus Liivi Ordu Saksa Ordu kõrgmeistrile. Kõrgmeistri asupaigas Marienburgis toimusid Saksa ordu suurkapiitli koosolekud, millest võtsid osa ka Liivi Ordu esindajad.. Liivi ordu tähtsaimaks keskuseks ja ordumeistri asupaigaks oli pikka aega Riia ordulinnus, seejärel asus ordumeister Võnnusse.. Liivi soda (1558-1583). Sõja peamiseks ajendiks ja ettekäändeks oli ,,Tartu maksu" maksmata jätmine Vene tsaarile. Tegelik sõja põhjus oli hoopis oma võimu ja maaalade suurendamise eesmärk. 22 jaanuaril 1558 tungisid Vene väed Tartu piiskopkonda. See lühiajaline sõjakäik oli rohkem hirmutamiseks
annaabi.ee 
