Igal tsunftil oli kaitsepühak ja temale pühendatud altar kirikus või kabel kiriku juures. Ühiselt tähistasid tsunftimeistrid usupühasid ja istusid koos perekondadega kirikupinkidel. Veel toetas tsunft puudustkannatavaid meistreid ja nende perekondi, andis abi haigustele või matuste korral ning aitas leski ja vaeslapsi. (Palamets 2005) Gildid Suurkaupmeeste ühendust nimetati Suurgildiks. Suurgildi kõrval olid veel käsitöötsunfte ühendavad Püha Kanuti ja Püha Olavi gild. Viimasesse kuulusid ka lihtsamad ametid . Suurgildi kuulusid rikkas kaupmehed. Suurgildi maja oli raekoja järel suuruselt teine ilmalik ehitis linnas - ka see on märk kaupmeeste jõukudest. Praegu paikneb Suurgildi majas muuseum, kus võib näha ehitist raudrüüst, keskaegse kirjutaja tuba ja palju muid vanu asju. (Palamets 1982) Kaupmehed koondusid erilisse ühingutesse – gildidesse
võisid olla ka eraldiseisvad sõjalised organisatsioonid. Sealjuures tauniti tugevalt tsunftijäneseid ehk käsitöölisi, kes oma tööd ilma tsunfti kuulumata tegid ja müüsid. Käsitööliseks saaminegi oli omaette raske tee iga noor alustas oma teed õpipoisina, pidi omandama oskusi meistri juures ning tegema ka paar rännuaastat. Meistriks saamisel pidi esitama meistritöö. Käsitööliste tsunftid moodustasid tavaliselt Väikegildi, Suurgildiks nimetati kaupmeeste ühendust. Kaupmehed olid keskaegses linnas reeglina rikkad ja austatud, vallalised kaupmehed moodustasid tihti veel teise, Mustpeade gildi. Ühest kaupmeeste ühendusest sai alguse ka keskaja tugevaim Lääne- ja Põhjamerd ühendav kaubandusliit Hansa Liit. See toimis 13. 17. sajandini, kusjuures hiilgeajaks oli 14.-15. sajand. Hansa liidu juhtlinnaks kujunes Lübecki vabalinn ning kuigi igas hansalinnas kehtisid omad reeglid, oli see ikka märgataval
Lisaks raehärradele kuulus rae koosseisu veel 4 eriti tähtsat isikut , bürgmeistrit , kes olid rae ja linna kõrgemad eestseisjad. Kui linnu poleks juhtinud tuntud ja tähtsad inimesed ei oleks ka linnast lugu peetud . 3)Linnades olid kaupmehed moodustanud oma liidud algul olid need tsunftid mis hiljem ühinedis gildideks , näiteks Tallinna all-linnas tegutsesid Kanuti ja Oleviste gild. Kõige võimsamat , kaupmeeste gildi nimetati aga nii Tallinnas ui enamikus teistes hansalinnades Suurgildiks. Sellised liidud loodi see tõttu , et hoida silma peal kaubanduse arengul. Vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid olid nii Tallinnas kui ka mujal hansalinnades ühinenud nn. Mustpeade vennaskonnaks. Mustpeade vennaskonna nimetus tuleb sellest , et nende kaitsjaks oli mustanahaline Mauritius. Tava inimesed ei pääsenud tähtsamatele tsunftidele ja suurgildidele ligigi. 4)Linnades oli palju rohkem arenenud käsitöö , kuna linnades nähti rohkem käsitööd
meistriga või abiellumine tema perekonda. Sellide ja õpipoiste arvu suurenemine tõi aasa selle ,et pikkamööda hakkasid nad muutuma palgatöölisteks. Nendest kujunes kehtiva korraga rahulolematute linlaste kiht, mis oli vastuvõtlik ketserlikele ja reformistlikele õpetustele. Ühe linna käsitöötsunftid moodustasid käistööliste gildi, mida nimetati tavaliselt Väikegildiks. Mõnes linnas oli mitu gildi ja nad kandsid enamasti pühakute nimesid. Kaupmeestegildi nimetati tavaliselt Suurgildiks ja sinna kuulusid ka kõik selle linna kodanikuks võetud kaupmehed, kuid mitte välismaalased. Vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid tegutsesid eraldi, moodustades Mustpeade gildi. Mõnel maal ei olnud omaette käsitööliste ja kaupmeeste gild, vaid teatud kaupade töötajad ja nendega kauplejad moodustasid ühise gildi. 5. Kaubalinnade liidud. Hansa. Vahemere linnad 13.-14. Sajandi kaubandus oli koondunud põhiliselt kahte suurde piirkonda
annaabi.ee 
