Õiglane Kaubandus on rahvusvaheline kaubandusorganisatsioon mis propageerib kõigi suhtes võrdse kaubandustegevuse toimimist kogu maailmas. Organisatsioon kaitseb nii väike- kui ka suurtootjate õigusi ning teostab järelvaadet tootmise üle. Järelevalve alla kuuluvad tootjate poolt teostatud kvaliteedi- ja tootmisnormide täitmine. Organisatsiooni tegevusmõte on paljugi maailmaparandamine, kuna see annab ka arengumaade väiketootjatele võimaluse olla konkurentsivõimelised suurfirmadega arenenud maades. Fair Trade nõuete all toodetud produktid märgistatakse Fairtrade logoga, mis on tänaseks päevaks maailmas vägagi tuntud ja soositud. Logo süsteem on lollikindel: kuna usaldusalusteks on Fairtrade logoga märgistatud tooted, peavad veel programmiga mitte ühinenud tootjad seda kindlasti tegema, et mitte kaotada ostjaid. Fair Trade saab aga firmadele usaldatud logo müümise eest raha. Organisatsiooni tulu tuleb lisaks sellele ka toetustest ja annetustest
· Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. Globaliseerumise head ja halvad küljed · kaubandusbarjäärid vähenevad, suureneb kauba valik turgudel, suureneb konkurents · investeeringud üle kogu maailma · info kiire levik (maailma muutub väiksemaks) · väiketootjad ei suuda konkureerida suurfirmadega · vaesed piirkonnad jäävad investeeringutest eemale · arengumaad ei jõua osta kallist tehnoloogiat ja nende konkurentsivõime väheneb · kultuurilise mitmekesisuse vähenemine · kommete, tehnoloogiate, toodete üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisel Globaliseerumine võib vähendada või suurendada riikide vahelisi erinevusi.
Näiteks on riigil võimalus soosida investeeringuid, andes maksuvabastusi. Eestis on tulumaksuvaba kasum, mida ei maksata omanikele välja, vaid kasutatakse edasise äri laiendamiseks ja investeeringuteks. Samuti on maksusoodustused firmadele, kes võtavad tööle puutega inimesi. Kui riik tõstaks makse, oleks küll riigieelarve korras, kuid teatud tarbimine väheneks (inimeste rahapuuduse tõttu). Samuti läheksid väikefirmad pankrotti, kuna nad ei suudaks konkureerida suurfirmadega, kes lubavad endale hindade langetamist. Sellel juhul suureneks kindlasti konkurents eri suurfirmade vahel, mis tooks kaasa massipsühhoosi sooduspäevadel. Samuti võib mõnel juhul tekkida monopol, mis tähendaks, et müüja/firma saaks hindasid ise määrata. Kui riik langetaks makse, tähendaks see seda, et riigieelarvet ei pruugi kokku saada. Selleks, et riigil oleks raha, tuleks tulusid tõsta erinevate toetuste vähendamisega.
kui tolle sissetulek suureneb. Seega peaksid nende arvates jõukamad inimesed ainult selle pärast rohkem makse tasuma, kuna nende sissetulek on suurem. See poleks ilmselgelt enam võrdne. Lisaks vaidlustele mõlema maksusüsteemi pärast, on leidnud kajastust ka maksude tõstmise/langetamise probleem. Kui riik tõstaks makse, oleks küll riigieelarve korras, kuid teatud tarbimine väheneks (inimeste rahapuuduse tõttu). Samuti läheksid väikefirmad pankrotti, kuna nad ei suudaks konkureerida suurfirmadega, kes lubavad endale hindade langetamist. Sellel juhul suureneks kindlasti konkurents eri suurfirmade vahel, mis tooks kaasa massipsühhoosi sooduspäevadel. Samuti võib mõnel juhul tekkida monopol, mis tähendaks, et müüja/firma saaks hindasid ise määrata. Kui riik langetaks makse, tähendaks see seda, et riigieelarvet ei pruugi kokku saada. Selleks, et riigil oleks raha, tuleks tulusid tõsta erinevate toetuste nt. töötuabiraha, lastetoetuse, pensioni,
Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides Globaliseerumise head ja halvad küljed kaubandusbarjäärid vähenevad, suureneb kauba valik turgudel, suureneb konkurents investeeringud üle kogu maailma info kiire levik (maailma muutub väiksemaks) väiketootjad ei suuda konkureerida suurfirmadega vaesed piirkonnad jäävad investeeringutest eemale arengumaad ei jõua osta kallist tehnoloogiat ja nende konkurentsivõime väheneb kultuurilise mitmekesisuse vähenemine kommete, tehnoloogiate, toodete üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisel
keskkond säiliks ka meie tulevastele põlvkondadele. Suurt rõhku pannakse jäätmete sorteerimisele, et loodus vähem reostuks ja saastuks. Riik toetab kaudselt ka maavarade kaevandmist, kuna põlevkivist pärineb elekter. Kui riik tõstaks makse, oleks küll riigieelarve korras, kuid teatud tarbimine väheneks (inimeste rahapuuduse tõttu). Samuti läheksid väikefirmad pankrotti, kuna nad ei suudaks konkureerida suurfirmadega, kes lubavad endale hindade langetamist. Sellel juhul suureneks kindlasti konkurents eri suurfirmade vahel, mis tooks kaasa suured massid sooduspäevadel. Kui riik langetaks makse, tähendaks see seda, et riigieelarvet ei pruugi kokku saada. Selleks, et riigil oleks raha, tuleks tulusid tõsta erinevate toetuste nt. töötuabiraha, lastetoetuse, pensioni, toimetulekutoetuse ning ema- ja isapalga kärpimisel. Mõlemal juhul jääks kaotajaks inimene ise
Plan) aastateks 2000 – 2003, st kuni Euroopa Liidu suure laienemiseni aastal 2004. Käesoleval ajal on piirkondlikest organisatsioonidest Põhjamõõtme osalisteks Läänemeremaade Nõukogu, Arktika Nõukogu, Barentsi Regionaalne Nõukogu, Läänemere Linnade Liit, Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Balti Ministrite Nõukogu. Tihedat koostööd arendatakse ka rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide, tuntud ülikoolide, teadusasutuste ja suurfirmadega. Tihedas koostöös Euroopa Komisjoniga töötasid -9- eelnimetatud organisatsioonid 2006. aasta lõpuks välja uuendatud Põhjadimensiooni raamdokumendi. Kõnealune dokument määras ära ka partnerriikide koostöövaldkonnad Põhjamõõtme raames. Viimasteks on: 1) Majandus, äritegevus ja infrastruktuur; 2) Inimkapital, haridus, kultuur, teadusuuringud ja tervishoid; 3) Keskkond, tuumaohutus ja
annaabi.ee 
