(Tulloch 2005) Üliõpilased keskaegsetes ülikoolides Ülikooli astumiseks oli tarvis osata ladina keelt. Õppimine keskaegses ülikoolis nõudis palju raha, millega tasuda eluaseme, toidu ja rõivaste eest. Immatrikuleerimise ajal maksti rektorile ja dekaanile tasusid ning ka edasised loengud olid tasulised. Maksude summa olenes perekonna jõukuse astmest. Õpperaha saadi tavaliselt vanematelt, sugulastelt või annetajatelt. Ülikoolidele annetatud raha, mis saadi katoliku kirikult, suurfeodaalidelt ja jõukatelt kaupmeestelt, jagati ka õpilastele stipendiumite näol. Üliõpilased käisid vahel ka koolmeistriteks või kaupmeeste sekretärideks, keda abistati kirjaoskusega. (Havlidis 2015) Üliõpilaste vanused keskaegses ülikoolis varieerusid alates 14-aastast kuni 30-aastani. Enamasti elasid üliõpilased ülikoolidest õppimisperioodi ajal kaugel ning olles sedasi koduse järelvalveta, kujunes neile reputatsioon kui purjutatest ja huligaanidest, kes linna
Hiljem kaasati ka koguduseliikmed. Nii jäi kirik kitsaks ja neid hakati etendama kirikuesisel väljakul. Näitemängude teemad olid võetud piiblist. Peaosalisteks olid Jumal, Lucifer, Aadam ja Eeva. Kõige levinum oli aga lavastus Kristuse kannatustest ristil ning tema ülestõusmisest. Neid nimetati kannatusmänguks. 26) Tugeva kuningavõimu kujunemine Prantsusmaal Tsentraalne riik riigi juhtimine käib läbi ühe võimu keskuse. Kõige suurem vastuseis kuningatele tuli suurfeodaalidelt. Kuningas vajas enda kõrvale kedagi ja nendeks olid ametnikud. Kuningas moodustas nendest ametnikest õukonna, kus arutati kõiki riigiga seotud küsimusi. Prantsusmaa: Aastal 987 suri kuningas Louis Viies, Karolingide suguvõsa viimane esindaja. Kuna tal ei olnud järglasi, sai troonile Kapetingide suguvõsast Hugues Capet. Dommen kuningale kuuluv maavaldus. Philippe Teine Auguste suurendas domeeni ja võitles vastastega. Ta tahtis piirata suurfeodaalide võima. Hakati koolitama
Inglismaal oli killustatuse aste suhteliselt väike. Samas Prantsusmaal oli see suur. Sel perioodil omas kuningas võimu ainult oma domeenis. Järgmine etapp on seisusliku monarhia teke. See hakkab kujunema 12-13.saj, kõrgkeskajal. Selle võib välja tuua 16.saj lõppu, 17.saj algusse. Kuningavõimu kõrvale tekib nõuandva organina seisuste esinduskogu. Miks? Kui toimus maade läänistamine, oli tegelikkuses vasalli ja senjööri suhe, et küsiti üksteiselt nõu (kuningas küsis suurfeodaalidelt nõu). Suurfeodaalid tahtsid saavutada olukorda, kus neil oleks kogu aeg nõuandmise võimalus. Järelikult omaks nad ka riigiasjades otsustada. Samas kuningas tahtis kaasata ka vaimulikud ja tekkinud linnade esindajad. Neid oli vaja kuningal, sest neis nägi ta vastukaalu suurfeodaalidele. Nende abiga õnnestuks tal suurfeodaalide võimu kärpida, et tal õnnestuks enda võim kogu riigis tagada. Linnaesindajatelt oli võimalik saada raha sõdadesse.
annaabi.ee 
