öödel kuulda 1...1,5 km kaugusele. Eestis on ööbik tavaline haudelind ning ta on levinud veel Ida-Euroopas ja Aasia kesk- ja lõunapiirkondades. Ööbik lahkub Eestist augustis või septembri algul, rännates enamasti üksikult, peamiselt öösi. Ta rändab Itaalia ja Balkani kaudu Ida-Aafrikasse ja osalt isegi Lõuna-Aafrikasse, kus ta veedab talve. Ta ehitab pesa jõgede ja järvede äärsetesse põõsastikesse, hõredamatesse lehtpuumetsadesse, suuretesse parkidesse ja kalmistutele. Emaslind valmistab pesa kuivanud puulehtedest, kõrtest, samblast ja taimejuurtest ja peidab selle väga osavasti maapinnale põõsajuurte vahele, nii et möödaminejale ta silma ei hakka. Juuni teisel poolel on pesas 4...5 pruunikat-rohekat muna, mida emas- ja isaslind hoolega valvavad. Pojad kooruvad juuli algul ning lahkuvad pesast juba 10...11 päeva pärast. Augusti algul oskavad noored ööbikud juba lennata ning kuu aja pärast võetakse ette reis Ida-
põlevkivi kaevandamine ja sellest elektrienergia tootmine. Sellega kaasneb väga suur keskkonna saastamine ja loodusliku tasakaalu rikkumine. Kaevanduste rajamisega lõhutakse ära mitmete looma- ja taimeliikide elu- ning kasvukohad, lisaks on kaevandusliku tegevusega ka selle ümbruskond häiritud. Üldpildis bioloogiline mitmekesisus väheneb. Põlevkivi põletamisel tekkib aga väga palju jääkaineid põhiliselt tuha ja tahma näol, mis küll kuhjatakse suuretesse tuhamägedesse, aga mis ka mingil määral otse õhku paisatakse. Lisaks sellele, et põlevkivi kaevandamine ja sellest energia tootmine on vägagi saastav, on nii- öelda pruun kuld ka taastumatu loodusvara, mis üks kord otsa saab. Taastumatute ressursside ammendumine on aga küllaltki suur globaalne probleem, mis ei puuduta enam ainult Eestit. Ühekülgse energiatootmise asemel peaks toetuma üha rohkem taastuvatele maavaradele ja rakendama neid elektri valmistamisel
kurvad rõõmsatega. Inimkeeles ei olegi võimalik tema laulu kirjeldada. Mõnel pool kutsutakse ööbikut ka laulu jumalaks ja lauljate kuningaks, kes suve algul öösel ja vahel ka päeval vahet pidamata laulab. Eestis on ööbik tavaline haudelind ning ta on levinud veel Ida-Euroopas ja Aasia kesk- ja lõunapiirkondades. Meile saabub ööbik mai algul. Ta ehitab pesa jõgede ja järvede äärsetesse põõsastikesse, hõredamatesse lehtpuumetsadesse, suuretesse parkidesse ja kalmistutele. Emaslind valmistab pesa kuivanud puulehtedest, kõrtest, samblast ja taimejuurtest ja peidab selle väga osavasti maapinnale põõsajuurte vahele, nii et möödaminejale ta silma ei hakka. Juuni teisel poolel on pesas 4...5 pruunikat-rohekat muna, mida emas- ja isaslind hoolega valvavad. Pojad kooruvad juuli algul ning vanemate päevad mööduvad nüüd poegadega toimetades ja laulmiseks enam aega ei jäägi. Augusti algul oskavad noored ööbikud
mitmekesine. Laulus vahelduvad viled laksutamisega, valjud toonid mahedatega ja kurvad rõõmsatega. Inimkeeles ei olegi võimalik tema laulu kirjeldada. Mõnel pool kutsutakse ööbikut ka laulu jumalaks ja lauljate kuningaks, kes suve algul öösel ja vahel ka päeval vahet pidamata laulab. Meile saabub ööbik mai algul. Ta ehitab pesa jõgede ja järvede äärsetesse põõsastikesse, hõredamatesse lehtpuumetsadesse, suuretesse parkidesse ja 25 kalmistutele. Emaslind valmistab pesa kuivanud puulehtedest, kõrtest, samblast ja taimejuurtest ja peidab selle väga osavasti maapinnale põõsajuurte vahele, nii et möödaminejale ta silma ei hakka. Pojad kooruvad juuli algul ning vanemate päevad mööduvad nüüd poegadega toimetades ja laulmiseks enam aega ei jäägi. Augusti algul oskavad noored ööbikud
annaabi.ee 
