Harilik kurk avamaal Cucumis sativus Ragne Nazimov AE-13-11-K Valitud sordid ja nende kirjeldus • ‘Melody’- Varajane. Nii avamaal, kui ka katmikalal. Kõrge saagikusega sort, õhukese koorega. Sobib nii tarbimiseks kui ka töötlemiseks. • 'Concerto‘ - Varajane suuresaagiline sort. Vili on tumerohelise värvusega sile ja ühtlase kujuga (pikkuse/laiuse suhe 3,1:1). Mõruainevaba. Laialdaselt levinud konserveerimis- ja hapenduskurk. • 'Profi' – Varajane, saagikas kurgisort. Vili on tumerohelise värvusega, sile ja ühtlase kujuga (pikkuse/laiuse suhe 3,1:1). Saagialguseni kulub külvist keskmiselt 55-60 päeva. Hetkel levinuim kurgisort tööstuses kasutamiseks. Pinnase ettevalmistus kurgi kasvatamiseks. Mullastik.
Hortes Hansaplant Selteret Hortes Hortes Aiamaailm PIIRATUD KASVUGA TOMATITAIM Jknr Nimi Kirjeldus Kasvuaeg Vilja suurus Taime kõrgus Eestis aretatud sort. Viljad ümmargused kuni veidi piklikud, siledad, ribideta. Viljad on lõhenemiskindlad. Suuresaagiline ja vastupidav Varajane, 1. Tomat 'Valve` 90-95g 120-140cm ruugehallitusele. Soovitame kasvatada kevadkasvuhoones. tärkamisest esimeste viljade valmimiseni 110-
juures. Optimaalne idanemistemperatuur 130C. Kartulipealsete normaalseks kasvuks vajab 19 kuni 210C sooja. Kartulitõusmed kahjustuvad juba -20C juures. · Valguse suhtes on kartul väga nõudlik kultuur. Vähese valguse korral taimik venib välja saak jääb madalaks. · Niiskuse suhtes on kartul nõudlik kultuur. Vajab rohkesti niiskust õitsemise ja mugulate moodustumise ajal. · Toitained vajab kartul suurtes kogustes, eriti NPK, kuna on suuresaagiline kultuur. Eelistab kobedat ja õhurikast mulda. Koht külvikorras Eelviljadeks sobivad teraviljad ja põldhein. Mullaharimine Mullaharimine peab looma head eeltingimused kartulikasvunõuete rahuldamiseks ja hooldustööde tegemiseks. Muld peab olema võimalikult umbrohupuhas, peene sõmeraline ja sügavalt kobe. Väetamine Antakse orgaanilisi ja mineraalväetisi. Seemnemugulate ettevalmistamine mahapanekuks ·eelidandamine
-rullimine -muldadel kus esineb taimede üleskergitamist raskemad ja tur- vastunud mullad -aedade, karjateede korrashoid -joogikohtade korrashoid vältida mullale tallamist -heintaimede pealekülv - talvekahjustuste v.m.s. puhul -kevadel võimalikult vara et ei jääks kuiva kätte -tugevalt äestada Väetamine -tähtsaim element on lämmastik -suuresaagiline karjamaa omastab aastas kokku umbes 200 kg/ha lämmastikku (mullavarudest 30-60 kg/ha) -karjamaadel, kus liblikõielisi on üle 30% - N-väetist reeglina vaja ei ole; kui liblikõielisi on 15-30%, võiks N norm olla 70-90 kg/ha juunis-juulis -kõrrelisterohketel rohumaadel arvestatakse iga kg N kohta 15-30 sü enamsaaki, vähese N korral jääb kõrreliste saagivõime kasutamata -max N norm võiks olla kuni 200 kg/ha , antuna mitmes osas
annaabi.ee 
