Koondav lääts töötab luubina, kui ese asub läätsele lähemal kui selle fookuskaugus. Luup annab esemest päripidise, suurendatud ja näiva kujutise. Esimene mikroskoop konstrueeriti 1596. aastal Middelburgis Hollandis. Mikroskoop Mikroskoop on optikariist, mille abil saadakse suurendusi 20x...2000x. Mikroskoop koosneb kahest läätsest. Esemepoolset kutsutakse objektiiviks, silmapoolset okulaariks. Ese asetatakse objektiivi fookuskaugusest pisut kaugemale. Sel juhul saame esemest suurendatud tõelise kujutise, mida vaatleme omakorda okulaari (luubiga) ja saame sellest veelkord suurendatud, kuid näiva kujutise. Mikroskoop
Nimelt hakkab valgus painduma objekti taha, varju piirkonda. Selle tulemusena muutuvad objekti kontuurid ähmaseks ja kujutis uduseks. Mikroskoopide lahutusvõime piir on umbes valguse lainepikkusega samas suurusjärgus ehk umbes 300 nm (200 nm). Milliseid mikroskoope on olemas? Optiline mikroskoop koosneb vähemalt kahest läätsest. Esemepoolset läätse (või läätsede süsteemi) nimetatakse objektiiviks, silmapoolset okulaariks. Optiliste mikroskoopidega võib saada suurendusi kuni 2000 korda ja eristada detaile, mille mõõtmed on suuremad kui 200 nm. Väiksemate detailide vaatamist segab valguse difraktsioon. Sellepärast kasutatakse suuremate suurenduste ja parema lahutusvõime saamiseks teist tüüpi mikroskoope. Elektronmikroskoobid annavad suurendusi kuni 200 000 korda. Nendes kasutatakse valguse asemel elektronide kimpe (elektronkiiri), millele vastav lainepikkus on palju väiksem valguse lainepikkusest
Mikroskoop 15. saj esimesed valgusmikroskoobid leiutas Galileo Galilei. Esimese liitmikroskoobi meisterdasid 1590.a Hollandis Hans ja Zacharias Janssenid. Täiuslikum mikroskoop leiutati Robert Hooke'i poolt. Esimesena nägi läbi mikroskoobi baktereid Anton von Leuewentrock. Mikroskoopide tüübid: - valgusmikroskoobid - elektronmikroskoobid - skaneerivad mikroskoobid Mikroskooiga saab väikestest esemetest suuremaid kujutisi. Veel suuremaid suurendusi saadakse teravikmikroskoopide abil, mis võimaldavad näha üksikuid aatomeid. Optilise mikroskoobi põhi osad on statiivi külge kinnitatud tuubus ning selle otstes olevad objektiiv ja okulaar. Valgusallikast tulev valgus koondatakse kondensoriga esemelaual olevale esemele. Statiivi küljes asuvate jäme- ja peenseadekruvidega saab tuubust üles-alla liigutada. Mikroskoobi kasuliku suurenduse määrab lahutusvõime. Osadel mikroskoopidel on kujutise pildistamise võimalus.
Kuigi rakud sisaldavad põhiliselt ühesuguseid koostisosi, on nad kujult, suuruselt ja talitluselt vägagi erinevad. Inimkehas on palju miljoneid rakke, mis kõik on nii väikesed, et neid ei saa vaadata ilma mikroskoobi abita. Kõikide rakkude keskseks osaks on tuum, mis harilikus valgusmikroskoobis paistab ümara täpina. Tuuma ümbritseb sültjas mass - tsütoplasma. Elektronmikroskoobi abil, mis võimaldab saada tunduvalt suuremaid suurendusi kui valgusmikroskoop, võib tsütoplasmas näha mitmesuguseid organelle e. organoide (eri talitlusega rakuosad või kehakesed rakus). Kõikidel organoididel on rakus täita mingi kindel ülesanne. Tuum kontrollib raku kuju, suurust ja talitlusi, ta sisaldab ka pärilikkuseainet. Rakku ümbritseb õhuke kest - plasmamembraan, mis koosneb valkudest ja lipiididest (rasvad, õlid, vahad ja teised taolised ained). Plasmamembraan talitleb filtrina, mis ühtesid aineid laseb läbi, teistel aga
objekti poole. Nii objektiiv kui okulaar võivad olla erinevate suurendustega. Okulaarid on enamasti 7, 10 või 15 kordse suurendusega. Objektiivläätsed on enamasti 8 ja 20 kordse suurendusega. Objektiivilt ning okulaarilt võid lugeda, kui suure suurenduse annavad just need läätsed. Mikroskoobi kogu suurenduse leiad, kui korrutad okulaari ja objektiivi suurendused omavahel. K Kujutise tekimine - Liitmikroskoop Hea siis kui on vaja suurendusi rohkem kui 10x ja eriti siis kui kujutist on vaja projekteerida ekraanile Liit mikroskoop Infoallikad www.miksike.ee http://www.slideshare.net/chryssy/rakuteooria-kuju http://www.staff.ttu.ee/~/urka/mauk/03_VALGUSM http://www.teaduskool.ut.ee/orb.aw/class=file/actio Raamat ,,Revolutsioon Optikas" S.Tolansky Ja veel mõned dokumendid(neid ei saanud välja tuua)
15. saj esimesed valgusmikroskoobid leiutas Galileo Galilei. Esimese liitmikroskoobi meisterdasid 1590.a Hollandis Hans ja Zacharias Janssenid. Täiuslikum mikroskoop leiutati Robert Hooke'i poolt. Esimesena nägi läbi mikroskoobi baktereid Anton von Leuewentrock. Mikroskoopide tüübid: - valgusmikroskoobid - elektronmikroskoobid - skaneerivad mikroskoobid Mikroskooiga saab väikestest esemetest suuremaid kujutisi. Veel suuremaid suurendusi saadakse teravikmikroskoopide abil, mis võimaldavad näha üksikuid aatomeid. Optilise mikroskoobi põhi osad on statiivi külge kinnitatud tuubus ning selle otstes olevad objektiiv ja okulaar. Valgusallikast tulev valgus koondatakse kondensoriga esemelaual olevale esemele. Statiivi küljes asuvate jäme- ja peenseadekruvidega saab tuubust üles-alla liigutada. Mikroskoobi
25 cm Prillid Normaalse silma puhul tekib kujutis võrkkestal. Esineb silmi kus on see võrkkesta taga või ees. Esimesel juhul on tegemist kaugnägeva ja teasel lühinägeva silmaga. Kumer klaasidega prillid + klaasid võivad parandada kaugnägevust ja nõgusad lühinägevust prillid. Prillide läätsed toovad võrkkestale kujutise. Mikroskoop. Suurte suurenduste saamiseks kasutatakse mikroskoope. Tavaline luup suurendab u 10 korda siis erinevate mikroskoopide abil saavutatakse suurendusi saja- tuhande- ja miljonikordseid. Mikroskoobi objektiivi poolt tekitatud kujutist vaadatakse läbi okulaari. Määratakse valemiga kus d on parima nägemis kaugus f1 objektiivi fookuskaugus f2 okulaari fookuskaugus. F1 ja f2 vaheline kaugus nim. Mikroskoobi tuubuseks.
silmaava, mille taga on silma lääts mille kõverus muutub sõltuvalt vaadeldava objekti kaugusest. Silma sees on poolvedel klaaskeha. Silma põhi on kaetud võrkkestagakuhu tekib silma tõeline ümberpööratud kujutis. Kuna osad silmad on defektiga siis tehakse nõgusate ja kumerate läätsedega prille mis parandavad nägemist. Suurte suurenduste saamiseks. Erinevate tüüpidega võib saada kuni miljonikordseid suurendusi. Mikroskoobi tekitatud kujutist vaadeldakse läbi okulaari ja suurendust saab määrata valemiga S=fii*D/f1'f2. D= 25cm, f1= objektiivi fookuskaugus, f2=okulaari fookuskaugus, fii=F1 ja F2vaheline kaugus mida nim mikroskoobi tuubuseks.
Naivistidele on omane eriline jutustamisrõõm ja huvi detailide vastu, nad maalisid elu enda ümber. Naivistlikke elemente oma teostes on kasutanud M. Chagalli ja J. Miro. Eesti kunstnikest kasutab naivistlikke elemente P. Kondas ja L. Sarapuu. Popkunst tekkis 1950 aastatel USA-s. On kunst mis püüab jõuda laia vaatajaskonnani, saada populaarseks. R. Lichtenstein lähtus oma loomingus koomiksitest(tegi nende piltidest suurendusi). A. Warhol tegi oma maalid paljudeks viksemateks ruudukesteks, need tööd tueltavad meelde filmilinti. Värvilisest kilest hiigelsuurednuses esemeid valmistas C. Oldenburg. Kunst pole kindlasti ennast ammendanud. Küll mõni uuendusmeelne mõtleb veel midagi huvitavat välja. Pablo Picasso looming Picasso teoseid eksponeeritakse prantsuse osakonnas, sest Prantsusmaal möödus tema viljakam Eluetapp. Helesinine on kurbuse ja leina värv
Stiil tekkis 1950.aastate keskel Ameerika Ühendriikides. Tõelise populaarsuse omandas 1964.a. Veneetisa biennaalil(suur kunstinäitus). Stiili eesmärk oli lähendamine laiale vaatajaskonnale..Töödes kadus piir maali ja skulptuuri vahel, tihiti olid teosed kolmemõõtmelised või oli ühe tervikuna kujutatud kogu näitlejasruum. Tuntuim stiili esindaja oli Robert Rauschenberg maalitud pinnad mitmesuguste kolmemõõtmeliste esemetega. Roy Lichtenstein tegi hiiglaslikke suurendusi koomiksipiltidest ning Andy Warhol jaotas oma värvikad maalid paljudeks väikestes ruutudeks(Elvis Presley, Marily Manore). Neljas üks tuntumaid popkunstnikke on Claes Oldenburg, kes valmistas värvilisest kilest kummalisi pehmeid kolmemõõtmelisi esemeid.Popkunstist said mõjutusi ka mitmed tolleaegsed noored eesti kunstnikud, sealhulgas näiteks Leonhard Lapin ja Malle Leis oma lille-puuviljamaalidega. · Postimpressionism(147)
Mikroskoope võib jaotada optilisteks mikroskoopideks, elektronmikroskoopideks ja teravikmikroskoopideks. Optiline mikroskoop koosneb vähemalt kahest läätsest. Esemepoolset läätse (või läätsede süsteemi) nimetatakse objektiiviks, silmapoolset okulaariks. Mikroskoobi suurendus võrdub objektiivi ja okulaari suurenduste korrutisega. Suurendused on märgitud nii objektiivile kui okulaarile, näiteks: 10 x. Optiliste mikroskoopidega võib saada suurendusi kuni 2000 korda ja eristada detaile, mille mõõtmed on suuremad kui 200 nm. Väiksemate detailide vaatamist segab valguse difraktsioon. Sellepärast kasutatakse suuremate suurenduste ja parema lahutusvõime saamiseks teist tüüpi mikroskoope. Elektronmikroskoobid annavad suurendusi kuni 200 000 korda. Nendes kasutatakse valguse asemel elektronide kimpe (elektronkiiri), millele vastav lainepikkus on palju väiksem valguse lainepikkusest. Sel juhul segab difraktsioon vähem teravate kujutiste
annaabi.ee 
