aga olid teadlikud, kõrgeimal astmel sihiteadlikud ning kangelaslikud patrioodid Punaarmee sõdurid, siis on selge, et Punaarmee oli ja on maailma võimsaim armee. Ei ole mingit kahtlust, et selle armee olemasolu on meile kõige kindlamaks tagatiseks meie rahuliku üles ehitustöö võimalustele. Sm, Stalini kõnest nähtub ühtlasi, et meie ees seisavad määratu suured arenguperspektiivid. Samal ajal kui kogu kapitalistlik maailm satub üha suuremaisse kriisiraskustesse, kõneleb sm. Stalin uuest suurejoonelisest viisaastakuplaanist, kaardisüsteemi kaotamisest lähemal ajal, töötajate materiaalse olukorra tunduvast parandamisest, teaduse ja kultuuri arengu uute laialdaste võimaluste loomisest, pisut kaugemas perspektiivis aga meie tööstustoodangu kolmekordistamisest. Kas ei ole see hiilgavaks tõestuseks sellele, et meie Kodumaa sammub rahuaegsele oludes edasi veel võimsamini kui sõja ajal ja enne sõda! Sm
Eesti ühiskondlikus korralduses (kihelkonnad) , vaimses kultuuris ja merenduse alal leiame palju skandinaaviapärast. Aastatuhandete vahetusel, eriti teise sajandi algus kujunes Eestile jõukuse ja kultuuri tõusuajaks. Kaubateed Lääne- ja Ida-Euroopa vahel kulgesid läbi Läänemere ning eestlased hakkasid üha elavamalt ise oma kaupu Novgorodi vahendama. Üks peatee viis läbi Põhja-Eesti ja teine läbi Lõuna-Eesti Novgorodi. Suuremaisse liiklus-ja kaubitsemiskeskusesse tekkisid uuemad, tugevamad linnused, mis näitas eestlaste ühiskondlikku koondumist ja nende organisatsiooni järk-järgulist tugevnemist. Rannikuelanikud, eriti saarlased, said tuntuks oma kaubanduse ja ka röövmereretkede poolest. Eesti viikingid tegid suhteliselt vaese Saaremaa jõukaks ja rahvarohkeks. Tugevasti hargnenud majanduselu tõi kaasa ka rahva ühiskondliku kihistumise.
Läbi 3-4 korruse ulatuv veskimehhanism käivitas tavaliselt kaks paari kive. Kaua kuulusid Hollandi tuulikud ainult mõisatele. Kõrtsid Vanimad teates maakõrtside kohta pärinevad 15.-16.sajandist. Algul rajasid kõrtse ordumeistrid ja piiskopid, aja jooksul said kõrtsipidamise õiguse ka läänimehed-vasallid ning 1671.aastast võisid kõrtse ehitada kõik mõisaomanikud oma mõisa maal. Vanemal ajal rajati kõrtse losside ja turukohtade juurde, teede sõlmpunktidesse ja suuremaisse asulaisse. Hiljem valis iga kõrtsmik kõrtsile sobiva asukoha oma valdustes käidavama tee ääres, sageli just mõisa piiril. Sageli olid kõrtsides ka postijaamad ja võõrastemajad. Algselt müüdi kõrtsides ainult õlut, 15.sajandist ka viina. 18.sajandist alates kujunes laialdane kõrtside võrgustik. 1823.a oli Eestimaa kubermangus 1112 maakõrtsi. Kindlasti oli kõrts kiriku juures, sageli ka mõisa läheduses. Vanimad kõrtsihooned ehitati ilmselt kohaliku elamutüübi järgi
annaabi.ee 
