vastu müüjale tagasi kokku lepitud regressi rakendamise päeval. Tavaliselt rakendub regress siis, kui ostja ei kanna raha faktori arvele kindlaks päevaks ja sellisel juhul on müüa kohustatud arve tagasi ostma. Akreditiiv Akreditiivi puhul on tegemist 3 tehinguosalisega. Ostja lepib pangaga kokku, et akreditiivis kokku lepitud tingimuste täitmisel kantakse raha üle müüja arvele ja seetõttu kasutatakse seda peamiselt suuremahulistest tehingutes, kui on tegemist strateegiliste kaupadega ja mille transport on pikaajaline. Akreditiivis nähakse ette väga täpsed asjaolud, millal pank võib raha üle kanda. Näiteks: kui pank on läbinud lähetaja tollitsooni või kui saadetis on sisenenud ostja territoraalvetesse. Kui kõik akreditiivinõuded on täidetud ja tõendavad dokumendid esitatud ostja pangale, siis maksab pank kauba eest tarnija pangale. Reeglina
Järgmisel, 1954.aastal lülitusid tallinna vanalinna uurimisse restauraatorid ja on jäänudki tänaseni seda vedama. Nende tegevusel on kindel ehitusarheoloogiline suunitlus: uuritakse mõne ehitise, hoone- või kvartaliosa ajalugu. Üsna pikka aega juhendasid nende tööd kunstiajaloolased või arhitektid, arheoloogide abi ei kasutatud, mistõttu hulk hindamtut informatsiooni läks kaduma pöörati ju kultuurkihi läbikaevamisel leiuainesele äärmiselt vähe tähelepanu. Suuremahulistest uuringutest tuleks nimetada dominiiklaste kloostri kaevetöid E. Tool-Marrani juhtimisel, kellega hilisematel aastatel liitus K. Aluve; Tallinna linnamüüri restaureerimisega seotud töid V. Raami ja R. Zobeli eestvedamisel ning T. Böckleri raekoja ja Vene tänav 17 uuringuid. Vaid korra ja sedagi seoses uusehitusega vanalinna, õnnestus järelvalvet teostada arheoloog E. Tõnissonil. Seetõttu tulebki vanalinna uurimises kvalitatiivselt uue etapi alguseks lugeda aastat 1972, mil
konverteerimine sotsiaalselt ja majanduslikult kõrgema klassi eramupiirkonnaks. Selline muutus on toimunud väljaehitatud keskkonns renoveerimise ja rehabiliteerimise käigus. Seda kesklinnale omast arengut nim ka gentrifikatsiooniks, piirkonna taastamitsükliks, sotsiaalse ja füüsilise kvaliteedi tõstmiseks või linna renessansiks. Traditsiooniliselt kasutatakse gentrifikatsioonis olemasolevaid elumaju ja muid ehitisi, mille tõttu gentrifikatsioon erineb suuremahulistest renoveerimis- ja taaskasutusprojektidest. Sellest hoolimata võib ka suuremahulistes renoveerimise ja taaskasutuse projektides esineda gentrifikatsiooni. Maa kasutusväärtus muutub gentrifikatsiooni tõttu maa vahetusväärtuseks. Selle muutuse eesmärgiks on rendihinna tõstmine. Gentrifikatsioon lülitub linna poliitikasse maakasutuse restruktureerimise kaudu metropolialadel ja vaesema elanikkonna ümberpaigutamise kaudu metropolialade sees. On mitmeid seisukohti seletamaks gent