Autor: Karli Kukk Juhendaja: Erla Soots SuureJaanis 2013 Anda ülevaade Eesti korvpalli olukorra kohta Kaardistada korvpalliharrastajate arv, vanus ja sooline kuuluvus maakondade kaupa SuureJaanis 2013 Materjalide kogumine (raamatud, internet) Andmestiku koostamine korvpalli harrastajate kohta maakonniti Andmete, materjalide läbitöötamine Analüüsi, uurimistöö koostamine SuureJaanis 2013 Korvpall ja selle ajalugu Korvpalli põhilised nõuded tänapäeval Korvpalli tähtsamad organisatsioonid Analüüs Eesti korvpalli olukorra kohta SuureJaanis 2013
ARTUR KAPP Koostas: ELULUGU Sündinud 28.veebruar 1878 aastal SuureJaanis Surnud 14.jaanuar 1952 aastal SuureJaanis Oli eest helilooja, dirigent ja pedagoog. Oli oma suguvõsa võimsaim esindaja Oli 20sajandi esmesel poolel eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid heliloojaid, ennekõike monumentaalsete suurtoeste autor. ELUKÄIK Arutr sündis koolimeistri ja ühiskonnategelase Joosep Kapi perekonnas. Oma esimesed klaveri ja oreliõpetused sai ta oma isalt.
komponeerima. Kirjutas enamasti oopereid ja sümfoonilisi poeeme. Ta oli väga produktiivne. Rudolf Tobias 1873 1918 Sündis Hiiumaal. Esimesed muusikalised teadmised sai oma isalt. Õppis orelit ja kompositsiooni Peterburi Konservatooriumis. Eesti esimene professionaalne helilooja. 1910. aastal kolis ta Berliini. Tema pilt oli 50kroonise peal Artur Kapp 1878 1952 Sündis SuureJaanis. Esimesed oreli ja klaveriõpetused sai ta oma isalt. Ta õppis Peterburi Konservatooriumis. Ta kirjutas viis sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid. Teda peetakse koos Tobiasega Eesti sümfonismi rajajateks. Kuula ja naudi ! https://www.youtube.com/watch?v=VWPACef2_eY https://www.youtube.com/watch?v=CcBGsjPky0c https://www.youtube.com/watch?v=MpUuF6vrLFw https://www.youtube.com/watch?v=X_1yaErB3Do
jutustab, et Lembitu ja teised Sakala vanemad võitlesid küll vapralt, kuid lõpuks löödi ka sakalased põgenema. Ent lätlane Veko tundis Lembitu ära, jälitas teda ning tappis ta, röövides talt rõivad. Lembitu pea raiuti maha ning võeti Liivimaale kaasa. Lahingus langesid ka mitmed teised eestlaste vanemad: Vootele, Manivalde ja teised, ristisõdijate poolt oli nimekaimaks langenuks aga ilmselt liivlaste vanem Kaupo. Praegu asuvad Lembitu mälestusmärgid SuureJaanis. Mälestussammas(Pilt 1) avati 24. juunil 1926. aastal. Skulptuuri autoriks on A. Adamson. Mälestussambal on kujutatud Sakala muinasvanem Lembitut, kes on haavatud, kuid hoiab veel mõõka kõrgel. Lembitu linnamägi(Pilt 3) asub SuureJaani linnast paari kilomeetri kaugusel. Linnus oli 13
variandid olid küllalt Bornhöhetruud, tõin sisse mõned uued tegelased. Stsenaariumil oli õige mitmeid kosilasirezissööre, ka Kalju Kiisk ja Jüri Müür, ükski ei võtnud vedu. Aga siis tuli Grigori Kromanov, algas vaevaline ja pikk diskuteerimine selle filmi ümber. Ta oli armas ja intelligentne inimene, aga ma ei saanud mitte kuidagi aru, mida ta tahab. Käisin ta juures haiglas, ta oli südamega ravil, istusime pikkipikki tunde ja mõistatasin, mida ta tahab. Siis ma võtsin SuureJaanis elades kätte ja kirjutasin täiesti uue asja, kuhu jäid vanast variandist paljad nimed. See viie päevaga kirjutatu on ka kõikidest mu stsenaariumidest parim variant, mis kahjuks ka sellisena töösse ei läinud. Vene sõjaväest, kes tegelikult lõhkus Pirita kloostri, ei tohtinud ju toona rääkida. "Kartulikuljustega" oli Grisa juba vastu nina saanud. Siis leiutas ta, et Liivi sõja moskoviitide asemel võiksid olla eesti ülestõusnud, mis on ju ajalooliselt täiesti vale