vangis koos Otto Strasseriga ja Gregor Strasseriga.Vanglas kirjutas Hitler raamatu, nimega "Mein Kampf" (saksa keeles 'Minu võitlus'). Hitleri teos Mein Kampf (saksa keeles 'Minu võitlus') on Adolf Hitleri raamat. Teose eesmärk oli natsionaalsotsialismi kujunemisloo ja eesmärkide esitamine.Seal raamatus kirjutab ta ka oma isast.Hitler dikteeris raamatu vangis.Teosel oli kaks köidet. "Mein kampf" Kuni 1930. aastani ilmus Mein Kampf kahe suureformaadilise köitena hinnaga à 12 marka. 1930 ilmusid mõlemad köited koos üheköitelises rahvaväljaandega formaadis 12×18,9 cm, mis oli tavaline Piibliformaat. Aastatel 19251945 tehti originaaltekstis arvukalt muudatusi ja täiendusi. Puts ja vahistamine Pärast Baieri Nõukogude Vabariigi lüüasaamist valitses Baierit natsionalistlike ja monarhistlike vaadetega kindralriigikomissar Gustav von Kahr, kes ei varjanud oma vastumeelsust demokraatia
*1851: W. H. F.Talbot teeb Leydeni purgi abil esimese välklambivõtte *1853: G. M. Levy ehitab esimese momentkatiku *1853: Latimer Clark demonstreerib esimest stereokaamerat *1854: G. Thomas pildistab Krimmi sõjas 1523cm teleskoobiga *1854: C. Negre hakkab kasutama 74cm x 53cm formaadiga kaamerat *1855: Louvre`i muuseum alustab skulptuuride pildistamist katalogiseerimise eesmärgil *1857: Josef Max Petzval konstrueerib suureformaadilise kaamera, mida hakatakse valmistama alles 1950. aastal *1859: "Pariisi Salong" korraldab maailma esimese fotonäituse, kus esitletakse 148 osavõtjalt ühtekokku 1295 fotot *1860: Thomas Sutton (18191875) patenteerib Inglismaal peegelkaamera *1869: Louis Ducos du Hauron annab välja raamatu värvifotograafiast *1874: L.D. du Hauron saab patendi oma kolmevärvikaamerale "Heliochromatik" *1880: "New York Daily Graphic" avaldab pooltoonides rasterfoto
M. Kokamägi. Kunstis oli tunda ebakõlasid ühiskondliku situatsiooni (venestamispoliitika) ja kohaliku kunstielu vahel. Samas jõudsid Eestisse impulsid Lääne postmodernis- mist. Noored kunstnikud kasutasid oma loomingus mütoloogiat, alateadvust, legende s.o. teispoolsust. Muutused toimusid kõigis kunsti valdkondades. Maalikunstis oli iseloomulik zanripiiride hajumine, viljeleti abstraktset geometrismi, fotorealismi jne. Graafikas asendus peen must-valge graafiline leht suureformaadilise värvilise lehega. Kuigi skulptuur jäi maalikunsti ja graafika varju, ilmnesid ka siin muutused. Tööd erinevad klassikalisest skulptuurist. 1980.-ndate II poolest hakati aktiivselt tegelema performance"ga . Pea igat näitust või üritust alustati etendusega. 1990.-ndaid iseloomustab kiire muutuste aeg. 1991.a. taastati Eesti Vabariik. Galeriide tekkimine oli otsustav samm, toimusid vaidlused ülevaatenäituste üle. Maalikunstis kõige suuremad probleemid ja muutused. 1990.a
M. Kokamägi. Kunstis oli tunda ebakõlasid ühiskondliku situatsiooni (venestamispoliitika) ja kohaliku kunstielu vahel. Samas jõudsid Eestisse impulsid Lääne postmodernis- mist. Noored kunstnikud kasutasid oma loomingus mütoloogiat, alateadvust, legende s.o. teispoolsust. Muutused toimusid kõigis kunsti valdkondades. Maalikunstis oli iseloomulik zanripiiride hajumine, viljeleti abstraktset geometrismi, fotorealismi jne. Graafikas asendus peen must-valge graafiline leht suureformaadilise värvilise lehega. Kuigi skulptuur jäi maalikunsti ja graafika varju, ilmnesid ka siin muutused. Tööd erinevad klassikalisest skulptuurist. 1980.-ndate II poolest hakati aktiivselt tegelema performance"ga . Pea igat näitust või üritust alustati etendusega. 1990.-ndaid iseloomustab kiire muutuste aeg. 1991.a. taastati Eesti Vabariik. Galeriide tekkimine oli otsustav samm, toimusid vaidlused ülevaatenäituste üle. Maalikunstis kõige suuremad probleemid ja muutused. 1990.a
Igasugune kordav ja järeleaimav lähenemine kunstile oli talle põhiliselt võõras. Kuid tema maalialased eksperimendid ja püüe iga teost lahendada võimalikult uudselt ei leidnud publiku hulgas kaugeltki alati hindamist ja mõistmist. Tema komplitseeritumaks muutuv kunstiliste probleemide asetus viis ta laiast publikust järjest rohkem eemale. Lõhe tellijate maitse ja Rembrandti loominguliste taotluste vahel tuli esmakordselt teravamalt ilmsiks seoses suureformaadilise grupiportreega, mida tuntakse nimetuse all «Öine vahtkond». Pärast selle nii rohkelt arusaamatusi tekitanud maali valmimist pidurdus Rembrandti kuulsuse kasv oma kaasaegsete keskel ja tema teoste populaarsus hakkas vähenema. Konfliktile tellijatega lisandusid traagilised sündmused ka kunstniku isiklikus elus. Samal 1642. aastal, kui Rembrandt maalis «Öise vahtkonna», kaotas ta oma naise Saskia, kelle ootamatu surm teda sügavalt vapustas. Sellest peale halvenesid ka
annaabi.ee 
