kokku ühendada, mõtlema sellele, et tulevikus on võrku vaja lisada uusi arvuteid ning võib- olla liituda ka teiste taoliste võrkudega. Nii tekkisid tänini pruugitavad BITNET, Minitel, DecNet, ja FidoNet, aga ka ARPANet ehk praeguse Interneti eelkäija. Alles viimastel aastatel on Internet hakanud ülejäänud võrke tasapisi välja suretama või endaga liitma. Teise suure tõuke arvutivõrkude arengule andis personaalarvutite teke ja plahvatuslik levik 80tel aastatel. Kuna ühel suurarvutil oli reeglina palju kasutajaid, siis sai suurt hulka andmeid ja programme hoida selle arvuti ketastel, mis rahuldas ka enamikke tarbijaid. Väga harva tekkis olukord, kus andmeid oli vaja siirdada lisaks veel kusagilt mujalt. Kui selline vajadus ka tekkis, teisaldati andmed ühest arvutist teise magnetlintide, magnetketaste, perfokaartide või perfolintide abil, nagu praegugi siirdatakse infot arvutite vahel, mis pole Internetti ega mõnda muusse võrku ühendatud.
Digitaalsele asjaajamisele ülemineku kiirendamine. Seob erinevate asutuste dokumendihaldussüsteemid jm dokumente käsitlevad infosüsteemid tervikuks. 70. Millist kasu toob riigi infosüsteem? - Kulude kokkuhoid, asutuste töö lihtsustamine, teiste poolt varem loodud lahenduste kasutamine, klientide rahulolu, töötajate rahulolu, missiooni täitmine, võimalus luua midagi enamat, kui oodatakse. 71. Mis vahe on klientmasinal, serveril ja suurarvutil? - Klientmasinad (lauaarvutid, sülearvutid, mobiilsed seadmed, välja arvatud iPhone või BlackBerry). Serverid - sisuliselt tavalised arvutid, kuid märgatavalt võimsamad, plaatserver õhukesed serverid, millelt on eemaldatud toite-, jahutus-ja võrgukomponendid . Suurarvutid - ei ole kadunud, üks IBM suurarvuti suudab jooksutada kuni 17 000 Linuxi või Windowsi serveri olemit . 72. Mis on hajusarvutus ja mis on hajusarvutuse plussid? - Töömahukate
Töötajate rahulolu: *tööprotsesside lihtsustamine; *eeltäidetud e-vormide kasutamine, elektrooniline rahvaloendus jne. Missiooni täitmine: *Ametnikud saavad paremini täita kehtivast seadusandlusest tulenevaid kohustusi ja parandada rahva elukvaliteeti elektrooniline peretoetuste taotlemine, ettevõtte asutamine; *võimalus luua midagi enamat kui oodatakse Tartu linna huvitavad ja vajalikud e- ja m-teenused. 71. Mis vahe on klientmasinal, serveril ja suurarvutil? Klientmasinad lauaarvutid, sülearvutid, mobiilsed seadmed v.a BlackBerry või iPhone. Laua- või sülearvutid (nn kliendid) on ühendatud võimsate serverarvutitega samasse võrku. Klient kasutajapoolne sisenemispunkt. Server sisuliselt tavaline arvuti, kuid märgatavalt võimsam; Plaatserver õhukesed serverid, millelt on eemaldatud toite-, jahutus- ja võrgukomponendid (paigalda arvutusressurssi