miljon inimest. [2] Kuid mis asjad on suurandmed? Suurandmed tähistavad andmehulki, mis on nii suured või keerulised, et traditsioonilistest andmetöötlusvahenditest enam ei piisa. Neid iseloomustavad andmete kiirus, suurus ja mitmekesisus. Andmete kiiruse all võib mõista andmete ajakohasust, ehk kas suurandmed koosnevad infost, mis on saadud näiteks üleeile või hoopis üle-eelmine aasta. Suurus iseloomustab suurandmete mahtu, mis, nagu esimestes lõikudes kirjeldatult, kasvab aja möödudes järjest suuremaks. Andmete mitmekesisuse all peetakse silmas andmete tüüpi. Tavainimene peab andmeteks peamiselt teksti ja pilt, kuid andmed võivad esineda väga erineval kujul, olles pärinenud nutitelefonidelt või arvutitelt, struktureeritud või mitte. [3] Kuna suurandmed on väga ressursimahukad ja erinevad, on nende töötlemine väga keeruline.
Tekst 5: Lazer, D. and Radford, J. (2017) Data ex Machina: Introduction to Big Data. Annual Review of Sociology 43:19–39. - Mis on big data? Kuidas ta erineb traditsioonilistest andmestike vormidest (nagu näiteks statistika või küsimustiku andmestik)? Suurandmed (big data) on andmed, mis on sedavõrd suure mahuga või keerulised, et nende töötlemiseks ei piisa tavapärastest vahenditest ja ressurssidest. Traditsiooniliselt on suurandmete jaoks iseloomulikud tunnused välja toodud „kolm V-d”: maht (Volume; füüsilise mahu hulga mõttes), kiirus (Velocity; kiirus nii kasvukiiruse kui ka kiire töötlemise ja tulemuste saamise vajaduse mõttes), mitmekesisus (Variety; eri tüüpi struktureeritud ja poolstruktureeritud andmete samaaegse töötlemise võimaluse mõttes). Traditsioonilised andmevormid ei ole võimelised nii suuri koguseid kuvama ja töötlema. Lisaks on big data
•Muutuv töökeskkond, IT, all-hanke kasv ja rahvusvahelistumine nõuab suuremat paindlikkust tööturul. Suureneb nõudlus osaajaga töötamise ning paindlike töövormide järele •Uue meedia ökosüsteem( kõigepealt sots. meedia) •Erinevate tehnoloogiate konvergents, interdistsiplinaarsed teadmised (biotehnoloogia, IT rakendused, nanotehnoloogia jne). Uued läbimurded tekivad erinevate valdkondade kokkupuutepunktidest. •Programmeeritav maailm. Suurandmete analüüs mõjutab turundust, rahandust, põllumajandust, logistikat ja paljusid teisi eluvaldkondi. •Nutikad masinad ja seadmed, asjade internet •Majanduse tuleviku trendid on muutunud ebamäärasemaks ja ebakindlamaks tulenevalt geopoliitilistest muutustest. •Mitmete oluliste keskuste esile kerkimine Aasias. Tärkavate majanduste osakaalu kasv maailmamajanduses •Uued ettevõtluse ökosüsteemid, klastrite ja võrgustike osatähtsuse kasv äris. Amazon,
„21. sajandil ei ole kirjaoskamatud mitte need, kes ei oska lugeda või kirjutada, vaid need, kes ei oska õppida, õpitut unustada või ümber õppida“ Alvin Toffler Suurandmed Big Data – andmed, mille hulk, variatiivsus ja komplekssus nõuavad nende kasutamiseks ja rakendamiseks uut tüüpi tehnoloogilisi, metodoloogilisi, analüütilisi ja organisatsioonilisi lahendusi. Allikad: sotsiaalmeedia, teadusuuringutes kasutatavad seadmed, mobiiliseadmed, sensortehnoloogia. Suurandmete omadused: struktureerimata, erinevat tüüpi, asuvad erinevates kohtades, kättesaadavad reaalajas. Suurandmete analüüsime on metoodiliselt keerukas: kasutatakse spetsiifilisi meetodeid ja tarkvara. “Avastav” analüüs: milliseid mustreid, struktuure ja trende andmed sisaldavad. Kaasaegne infoteadus on interdistsiplinaarne sidusvaldkond täppisteaduste, tehnikateaduste ning sotsiaal- ja käitumisteaduste vahel.
ja kõigest muust mõeldavast. Kas tahame või mitte, aga andmekogumine on nüüdseks igapäevane osa meie elust ning erineval kujul jälitab see meid pea igal sammul. Hea ettekujutuse olukorrast annab tõsiasi, et ligi 90% andmetest mis eales kogutud, koguti vaid viimase kahe aasta jooksul. Kogutud andmemahud on muutunud niivõrd suureks ning keeruliseks, et sellele nähtusele on antud oma nimi: suurandmed ehk inglise keeles big data. Big data => andmete üleküllus. Suurandmete tekkimiseks vajaminev andmevoog pärineb peamiselt kolmest allikast: internet, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning sensorid, ehkki nendevahelised piirid on muutumas üha hägusemaks. Aina suuremat andmevoogu tekitab ka nn asjade internet (internet of things) ehk tooted ja seadmed, mis on otse internetiga ühendatud. Suurandmete analüüsimisega kaasnevad potentsiaalsed kasutegurid saab laias laastus jagada kolmeks:
annaabi.ee 
