agressiivsus, seetõttu võib vaadelda hipokampi kui aferentsete reaktsioonidega ala. 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Suuraju poolkerade pind, mida närvirakkude kiht mantlitaoliselt katab, on liigendatud paljude vagude varal sagarateks ja käärudeks. Sele tõttu on aju pindlala umbes 0,2m2 ja suuraju kaalust moodustab ajukoor umbes kolmandiku. Suurajukoorel eristatakse projektsiooni- ja assotsiatsiooniväljasid. Projektsiooniväljadel, mis võivad olla sensoorsed või motoorsed, tehakse vahet veel primaarsete ja sekundaarsete alade vahel. Sensoorseteks nim proj.väljasid, kuhu saabuvad aferentsed impulsid meeleelunditelt, motoorseteks neid alasid, kus suurajukoores paiknevatelt neuronitelt algavad tahtlike liigutustega seotud püramiidsüsteemi teed. Assotsiatsiooniväljad saavad infot projektsiooniväljadelt või otse talamuselt
Seotud on ka emotsioonid-rõõm, mure, lõbu- ja norutunne,viha, hirm. On seotud vegetatiivsete reaktsioonidega seoses emotsioonidega (higistamine, kahvatumine jne). 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Suurajukoor- sellega on seotud teadvus, mõtlemine, mälu, meeleelundite talitlus, aistingute ja tajude teke, õppimine. Suuraju poolkerade pind on liigendatud sagarateks ja käärudeks. Selle tõttu on aju pindala 0,2m2. Suurajukoorel eristatakse projektsiooni- ja assotsiatsiooniväljasid. Sensoorsed on projektsiooniväljad, kuhu saabuvad aferentsed impulsid meeleelunditelt, motoorsed need alad, kus suurajukoores paiknevatelt neuronitelt algavad tahtlike liigutustega seotud püramiidsüsteemi teed. Tundlikkuse alusel jaotatakse aju 52 väljaks. Sensoorne informatsioon jõuab suurajukoorde pärast ümberlülitusi ja töötlusi. Infotöötlusse
aferentatsiooni kõikidest ajukoore aladest, kuid edastavad infot vaid frontaalsesse koorde, seda talamuse vahendusel. Seotud liikumisregulatsiooni ja kognitiivsete protsessidega. Suurajukoor- sellega on seotud teadvus, mõtlemine, mälu, meeleelundite talitlus, aistingute ja tajude teke, õppimine. Suuraju poolkerade pind on liigendatud sagarateks ja käärudeks. Selle tõttu on aju pindala 0,2m2. Suurajukoorel eristatakse projektsiooni- ja assotsiatsiooniväljasid. Sensoorsed on projektsiooniväljad, kuhu saabuvad aferentsed impulsid meeleelunditelt, motoorsed need alad, kus suurajukoores paiknevatelt neuronitelt algavad tahtlike liigutustega seotud püramiidsüsteemi teed. Tundlikkuse alusel jaotatakse aju 52 väljaks. Sensoorne informatsioon jõuab suurajukoorde pärast ümberlülitusi ja töötlusi. Infotöötlusse seoses aistingute ja
annaabi.ee 
