psüühikahäiretega. Miks on vaja närvisüsteemi? Seda on vaja, et juhtida ja kooskõlastada kõigi elundite talitlust. Mille poolest erinevad aksonid ja dendriidid? Dendriidid on lühemad jätked ning nende kaudu liiguvad impulsid närviraku kehasse. Akson on aga pikem jätke, mille kaudu liiguvad impulsid närvirakust välja. Mis ülesandeid täidab peaaju? Juhib organismi talitlust ja talletab informatsiooni. Miks peetakse paremini arenenud suurajuga organisme kõrgemalt arenenud organismideks? Suuraju on osa, mis on seotud tahtliku tegevusega, lihaste talitluse, otsuste tegemise, kõnelemise, kujutlusvõime, mälu ja õppimisvõimega. Seega rohkem arenenud suuraju tagab suurema kontrolli oma keha üle. Miks tuleb õpitut korrata? Et see säiliks meie ajus pikemat aega. Mis häired tekivad inimesel, kelle väikeaju on kahjustunud? Tekivad häired tasakaalus ja liigutustes. Miks on seljaaju vigastused organismile ohtlikud?
2 AJU KUJUNEMINE Imetaja aju eesmine ja tagumine osa kujuneb gastrulatsioonis prechordaalse mesodermi ja notochordi abiga. Seda spetsialiseerumist stabiliseeritakse närviplaadi staadiumis närviplaadi ja välimise lootelehe vahel. 2.1 Pax2/5 ja Pax6 Pax2 ja 5 ning Pax6 geenide avaldumise mustrid piiritlevad keskaju ja suuraju neutraalse plaadi staadiumit. Hiirtel, kellel oli Pax5 ja Pax2 puudujääk, kogu mesencephalic primordium puudus. Selle asemel tagaaju ühendus koheselt suurajuga. Nendel loomadel keskaju ja väikeaju puuduvad. 2.2 Piiride määramine Sonic Hedgehogi ja FGF8 abil Suuraju ja keskaju osad on määratud prechordal mesodermi ja eesmise notochordiga. Kaks geeni mis avalduvad eesmises mesodermaalkoes on Lim1 ja OTX2. Kui üks neist puudub, embrüol ei kujune suuraju ega keskaju. Tagaaju tagapool aga on normaalne. Arvatakse, et suuraju koosneb kuuest neuromeersest osast, mida nimetatakse prosomeerideks. Prosomeerid P1-P3 hõlmavad vaheaju
Refleksikaar: retseptor (võta ärrituse vastu) > aferentsed närvikiud > (viib erutuse kesknärvisüsteemi) > kesknärvisüsteem (tehakse otsus) > Eferentsed närvikiud (viivad erutusse vastavasse kohta) > Vastav elund. Tingitud (õpitav) refleks: ei pärandu järglasteke, seotud suurajuga, kujunevad aeglaselt (laulmine, kirjutamine) Tingimatud (kaasasündinud) refleks: refleksid, mis toimuvad iseenesest, seotus seljaajuga ja on kiired (oksendamine, köhimine, neelamine) SISENÕRESÜSTEEM: reguleerib org eluavaldusi. Tähtsamad sisenõrenäärmed ja hormoonid: sisenõrenääre hormoon toime
Mitmesugustelt retseptoritelt saabuvate signaalide põhjal tekivad siin reaktsioonid, mille ülesandeks on tagada organismile püsiv keskkond. Näiteks võib tuua termoretseptorid, mis vastutavad kehatemperatuuri eest; osmoretseptorid, mis tekitavad janu; ja glükoosiretseptorid, mis tekitavad näljatunde. Vaheaju juurde kuuluvad muu hulgas taalamus, hüpotaalamus koos ajuripatsiga (hüpofüüsiga) ning käbinääre (epifüüs). 41 Taalamust ühendavad suurajuga sensoorsed (aferentsed) närviteed. Kogu teave, mis saabub seljaajust ja alumistest ajuosadest, juhitakse esmalt taalamusse. See organ mängib filtri osa, juhtides ainult tähtsad signaalid edasi suurajju, et seal ei tekiks infouputust. Käbinääre toodab melatoniini nimelist hormooni, mis juhib organismi päeva ja öö vaheldumisrütmi. Hüpotaalamus on ühendatud taalamusega ning hüpofüüsitüve kaudu ka hüpofüüsiga. Ta juhib
annaabi.ee 
