(Bahama saared). Kohalikke elanikke hakkas Kolumbus kutsuma indialasteks, sealt ka hilisem nimi indiaanlased. Samal reisil avastati veel Kuuba ja Tahiti, nägemata veel Ameerika mandriosa. Algul pidas C. Kolumbus Kuubat Hiinale kuuluvaks vaeseks saareks ja tema imestus oli suur, kui ta ei leidnud kusagilt kaupmehi ja linnu. Haiitile rajati tugipunkt. Pärast ühe laeva hukku ei mahtunud kõik kahte laeva ära. Kolumbus naasis juba viie kuu pärast tagasi Hispaaniasse. Ta nimetati maailmamere suuradmiraliks. Edust tiivustatuna asus Kolumbus 1493.a. uue ekspeditsiooni etteotsa. Seekord otsiti kulda. Oma teekonnal avastas Dominica, Guadalupe, Jamaica ja teisi saari Antillide saarestikus. Kui ta kohale jõudis, oli ta pettunud - rikkusi nad ei leidnud ja tugipunkt oli laastatud. Kolmanda reisi tegi Kolumbus aastatel 1498-1500. Nendel aastatel avastas ta Trinidadi ja Venezuela. Neljandal merereisil 1502-1504 avastati Martinique, Panama ja Nicaragua. Oma nime sai Ameerika Amerigo Vespucci järgi
Moray polnud nõus ning ta saadeti koos mõttekaaslastega turuplatsile tapalavale, ent ta suutis põgeneda Londonisse. Samal ajal kuhjas kuninganna oma kaasa kinkidega üle. Peagi, kui ta märkas, et see rumal, edev, häbematu ja tänamatu mehehakatis polnud tema armastust väärt, võttis ta kingitused vihahoos tagasi ning tagandas mitmetest õigustest. Ta leidis omale uue usaldusaluse lord Bothwelli, kes hoolitses sõjaväe eest, ning nimetas ta suuradmiraliks. Mustanahaline muusik David Rizzio jagab kuningannaga nii söömaaegu kui ka voodit, ent nende afääri polnud võimalik tõestada. Sellegi poolest oli kuningal kahtlusteks põhjust ning ta sõlmis lepingud lordidega. Lepingutes seisnes, et Maria Stuarti võim tuleks käest väänata ning selele kõrvaletõrjutud kuningale matrimonial crown anda. Inglise saadik märkas seal üsna selgesti
(nimetas Española'ks). Ta alustas tagasiteed kahe laevaga, kuna 24. detsembri õhtul sõitis Santa Maria vastu karisid ning 25. detsembril juba uppus. Kolumbus ja meeskond küll pääsesid, kuid hiljem jäeti 40 meremeest maha, et sealsetelt saartelt kulda otsida. Kolumbus alustas tagasiteed (seekord Niña kaptenina) Hispaniola kõige põhjapoolsemast küljest 16. jaanuaril 1493. Hispaaniasse naaseti 15. märtsil 1493, kus Kolumbus nimetati maailmamere suuradmiraliks. (Christopher...1992:208-209). Oma teisele reisile (1493-1496) läks Kolumbus 17 laeva ja 1500 mehega, sellel reisil avastas ta Dominica, Guadelope jt. Väikeste Atillide saari, Puerto Rico ning Jamaica. Kolmandal reisil (1498-1500) jõudis ta Trinidadini ja Orinoco deltasse ning pani aluse ka Lõuna-Ameerika avastamisele, peale seda saadeti ta salakaubanduse põhjal süüdistatuna Haitist Hispaaniasse, kus ta aga kohe vabastati
annaabi.ee 
