6.3 Kasvamine ja kestumine Kasvamiseks peab vähk pidevalt vahetama koorikut. Kestamise ajal vana koorik pehmeneb, sest seal sisalduv lubi salvestatakse kahte gastroliiti maos asuvatesse vähikividesse. Uus koorik on algul nahkne ja pehme, kuid kõveneb üsna kiiresti. Sellele aitab kaasa vähikividesse talletatud kaltsium, pealegi sööb vähk pärast koorumist ära ligi kolmandiku või isegi poole oma vanast koorikust. Vähikivides sisalduv kaltsium läheb kõigepealt suuosade kõvendamiseks, kestamise järel vajab loom lisakaltsiumi keskkonnast. Mida suurem on vee kaltsiumisisaldus, seda kiiremini kõveneb koorik. Seepärast sobivad vähile lubjarikkad veed. Eestis on enamik veekogudest küllaldase lubjasisaldusega, erandiks on vaid rabavesi. Kestumise ajal uuenevad ka mao, soole ja lõpuste kutiikula (nn sisemine kestumine), seetõttu toitumine ajutiselt katkeb. See-eest söövad vähid palju enne kestamist ja pärast seda
Taimtoidulistel putukatel on ülalõugadel teravad servad ja mälumispinnad. Teravad servad võimaldavad putukal taime küljest tükke lahti hammustada ja mälumispinnad aitavad seejärel neid tükke peenestada. Rööveluviisiga putukatel on ülalõuad teravatipulised ja kohastunud saagi kinnihoidmiseks, surmamiseks ning saagist tükkide rebimiseks. Haukamissuistega putukate alalõuad koosnevad mitmest lülist, näidates sellega kõige selgemini suuosade evolutsioonilist päritolu (nagu eespool mainitud, on putukate suised arenenud ürgsete eellaste lülistunud jäsemetest). Alalõuad on putukatel abiks toidu kinnihoidmisel ja mälumisel, samuti on siin mitmesuguseid retseptoreid, mis võtavad vastu toiduga seotud keemilisi ja mehhaanilisi signaale. Libamissuised on kohastunud nii vedela kui tahke toidu vastuvõtmiseks. Sellist tüüpi suised on paljudel kiletiivalistel, näit. mesilastel. Libamissuiste puhul on alahuul ja alalõug
seljakilp. Lüliline tagakeha e. lakk on painduv ja lõpeb sabauimega. Vähid kasvavad kestudes. Kestumise lähenedes vana koorik pehmeneb, kuna vähid salvestavad temas sisalduva lubja maos asuvatessse vähikividesse. Uus koorik on nahkne ja pehme, ta kõveneb kui vähk siirdab kaltsiumi vähikividest uude kesta. Vähid on võimelised koos kesta vahetusega taastama e. regenereerima ära murdunud jäsemeid. Vähikivides sisalduvast kaltsiumist piisab siiski vaid peamiselt suuosade kõvendamiseks ja kestumise järel vajab vähk lisakaltsiumi keskkonnast. Mida kõrgem on vee kaltsiumisisaldus, seda kiiremini kõveneb koorik - seepärast ongi vähikasvatuseks sobivaimad kaltsiumirikkad veed. Eestis on enamus veekogudest lubjakivirikka pinnase tõttu piisava kaltsiumisisaldusega, erandi moodustavad rabaveed. Vähid on kõigesööjad ja nende toiduvajadus sõltub toidu energiasisaldusest ning veetemperatuurist. Talvel vähid peaaegu ei söö ega ole aktiivsed
annaabi.ee 
