Isane viib spermatofoori emase sugujuhasse. Emane sünnitab poegi, need elavad mõnda aega ema seljal ja kestuvad seal esimest korda. Skorpion saab täiskasvanuks 1-1,5-aastaselt. Peale kestumist katted tugevnevad ja värvuvad ning käppadele ilmuvad küünised. (http://www.zbi.ee/satikad/ammelgad/skorpio/). 4 1.4 Skorpioni ehitus 1 Paar suuri silmi ja 5 paari külgmisi silmi 2 Tagakeha 3 Saba ehk taga-tagakeha 4 Sõra osa 5 Jalad 6 Suuosa 7 Näpitsad 8-9 Lõuakobija 10 Mürgiastel 11 Pärak 5 1.5 Huvitavaid fakte · Skorpione süüakse Pekingis, Hiinas · Skorpion saab olla söömata umbes pool aastat · Skorpionid on osa Hiina meditsiinist, kus kasutatakse skorpionite ja madude veini valuvaigisti ja vastumürgina 6 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Entsüklopeedia 8 köide, 1995 2. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/skorpion2.htm 3. http://en.wikipedia
alused ja ketta nii, et tekib kellukasarnane moodustis, mille sees on suu. Selle kelluka õõnes paiknevadki meritähe arenevad noorjärgud, kes on kokku liidetud ühise väädiga, mille külge igaüks neist oma suuosaga kinnitub. Kogu lõimetishoolduse kestle emasel meritähel arenevad noorloomad ema mao eesosa erilistes paunakujulistes jätketes. (1) Lühikeste laiade kiirtega ja vähempainduva kehaga meritähed pole võimelised moodustama haudekambrit ketta suuosa all ja noorjärkude arenemine võib neil toimuda keha seljaküljel kas vahetult selle pinnal paksillide vahel või spetsiaalses haudekambris. Niisuguste meritähtede üksikasjalisem kirjeldus antakse allpool. (1) Pelaagilisi vastsejärke omavate meritähtede viljakus võib olla erakordselt suur. Inglise uurija J.F. Gemmilli arvutuste kohaselt laskis verev meritäht ainult kaje tunni jooksul vette umber 2,5 miljonit muna, aga sigimissesooni jooksul võib see liik mitu korda kudeda
) -peenestatud toidu kokkukleepimine neelamiseks -süsivesikute lõhustamine -mikroorganismide hävitamine Neel (pharynx) Neel on ca 12 cm pikk, naaberelunditega koheva adventitsiaalkesta abil seotud õõneselund lülisamba kaelaosa ees, algab otse koljupõhimiku alt ja ulatub VI kaelalülini. Neelu osad: a)Ninaosa – ninaõõne taga, õhutee, ühendusavad: eesseinas koaanid e. tagasõõrmed ja külgseinas kuulmetõrved (keskkõrva ventileerimiseks). b)Suuosa – suuõõne taga, ühendus suuõõnega kurgukitsuse kaudu, õhu – ja toiduteede ristmik. c)Kõriosa – kõri taga, ühendus kõriõõnega kõrijuurdekäigu kaudu, toidutee. Neelu seina ehitus: Neelu limaskest: tavalised kihid, ninaosas ripsepiteel (nagu ikka hingamisteedes), mujal lameepiteel. Neelu laes ja kuulmetõrvede avade ümber on lümfifolliikulite kogumikud – mandlid (vt. neelurõngas!). Neelu lihaskest: (vöötlihaskoest!) A
alveoolidega, kopsud, rinnakelme ehk pleura. Hingamiselundeid võib vastavalt talitlusele jagada hingamisteedeks ja pärishingamiselundiks (kopsude alveoolid ehk kopsusombud, neis toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel). Kõik teised hingamiselundite süsteemi organid on hingamisteed, mille ülesandeks on sisse- ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingamiselundite hulka tuleb arvata ka neel, sest hingamisel läheb õhk ninast kõrisse läbi neelu nina- ja suuosa. Hingamiselundite iseärasuks (suuremal osal) on nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda. Nad on alati õhuga täidetud. Kõik hingamisteed on seestpoolt vooderdatud virveepiteeliga. Limaskestas on näärmed, mis eritavad lima. Õhus esinev tolm ja mikroobid kleepuvad lima külge. Hingamisteede virveepiteeli ripsmed võnguvad sissehingatavale õhujoale vastupidises suunas, mis aitab kaasa hingamisteedesse sattunud tolmu ja mikroobide
annaabi.ee 
