1.2 Avaliku halduse funktsioonid 1. prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine kujutab endast informatsiooni ja teaduslike meetodite alusel teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist. Planeerimine on otsustusprotsess, mille lõpptulemuseks on vastav plaan. Plaan on teatud otsus, otsuste summa, mis on optimeeritud vastavale eesmärgile. Igasugune plaan ei eelda veel selle konkreetset elluviimist, täitmist, tal võib olla ka teatud suunitluslik funktsioon. 2. täitmine. Siia kuulub kogu organisatsiooniline tegevus, mis on suunatud teatud ülesande elluviimisele. See eeldab vastava organisatsioonilise struktuuri formeerimist, töötajate kohalemääramist, nende omavaheliste funktsioonide määratlemist, juhtimist ning reguleerimist. 3. halduse kontroll -avaliku administratsiooni üle teostatav järelevalve. Kontroll on funktsioon, mille sisuks on haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlakstegemine.
vahendid, mis on vajalikud haldusülesannete täitmiseks. Avaliku halduse funktsioonid 1. prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine kujutab endast informatsiooni ja teaduslike meetodite alusel teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist. Planeerimine on otsustusprotsess, mille lõpptulemuseks on vastav plaan. Plaan on teatud otsus, otsuste summa, mis on optimeeritud vastavale eesmärgile. Igasugune plaan ei eelda veel selle konkreetset elluviimist, täitmist, tal võib olla ka teatud suunitluslik funktsioon. 2. täitmine. Siia kuulub kogu organisatsiooniline tegevus, mis on suunatud teatud ülesande elluviimisele. See eeldab vastava organisatsioonilise struktuuri formeerimist, töötajate kohalemääramist, nende omavaheliste funktsioonide määratlemist, juhtimist ning reguleerimist. 3. halduse kontroll-avaliku administratsiooni üle teostatav järelevalve. Kontroll on funktsioon, mille sisuks on haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlakstegemine.
vajalikud haldusülesannete täitmiseks. 1.5. Avaliku halduse funktsioonid 1. prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine kujutab endast informatsiooni ja teaduslike meetodite alusel teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist. Planeerimine on otsustusprotsess, mille lõpptulemuseks on vastav plaan. Plaan on teatud otsus, otsuste summa, mis on optimeeritud vastavale eesmärgile. Igasugune plaan ei eelda veel selle konkreetset elluviimist, täitmist, tal võib olla ka teatud suunitluslik funktsioon. 2. täitmine. Siia kuulub kogu organisatsiooniline tegevus, mis on suunatud teatud ülesande elluviimisele. See eeldab vastava organisatsioonilise struktuuri formeerimist, töötajate kohalemääramist, nende omavaheliste funktsioonide määratlemist, juhtimist ning reguleerimist. 3. halduse kontroll-avaliku administratsiooni üle teostatav järelevalve. Kontroll on funktsioon, mille sisuks on haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlakstegemine.
Planeerimine on otsustusprotsess, mille lõpptulemuseks on vastav plaan. Seega võib öelda, et planeerimine kujutab endast teatud menetlust. Plaan aga on teatud otsus, täpsemini öeldes otsuste summa, mis on optimeeritud vastavale eesmärgile. Vahe plaani kui otsuse ja üksikotsuse vahel seisneb selles, et plaan kui otsus sisaldab endas paljusid 9 otsustusi. Igasugune plaan ei eelda veel selle konkreetset elluviimist, täitmist, tal võib olla ka teatud suunitluslik funktsioon. Sellisele plaanile toetudes põhjendatakse teatud toimingute sooritamist või nende sooritamata jätmist. Näiteks vahendite kasutamist konkreetsetes valdkondades või keeldude ja sanktsioonide kehtestamist. Vastavalt planeerimise esemele võib välja tuua erinevaid planeerimise ja plaanide liike nagu näiteks hariduse planeerimine, eelarveplaneerimine, ehitustegevuse planeerimine jne.; 2) täitmine. Siia kuulub kogu organisatsiooniline tegevus, mis on suunatud teatud
Planeerimine on otsustusprotsess, mille lõpptulemuseks on vastav plaan. Seega võib öelda, et planeerimine kujutab endast teatud menetlust. Plaan aga on teatud otsus, täpsemini öeldes otsuste summa, mis on optimeeritud vastavale eesmärgile. Vahe plaani kui otsuse ja üksikotsuse vahel seisneb selles, et plaan kui otsus sisaldab endas paljusid 9 otsustusi. Igasugune plaan ei eelda veel selle konkreetset elluviimist, täitmist, tal võib olla ka teatud suunitluslik funktsioon. Sellisele plaanile toetudes põhjendatakse teatud toimingute sooritamist või nende sooritamata jätmist. Näiteks vahendite kasutamist konkreetsetes valdkondades või keeldude ja sanktsioonide kehtestamist. Vastavalt planeerimise esemele võib välja tuua erinevaid planeerimise ja plaanide liike nagu näiteks hariduse planeerimine, eelarveplaneerimine, ehitustegevuse planeerimine jne.; 2) täitmine. Siia kuulub kogu organisatsiooniline tegevus, mis on suunatud teatud
annaabi.ee 
