üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uurimine. Selleks on tarvis natuke ühiskonda uurida, ühiskondasid kõrvutada. - Õigus kui sotsiaalne nähtus. Õigus areneb koos ühiskonnaga, õiguse areng ja ühiskonna areng peavad olema kooskõlas, et ühiskonnas oleks sobiv ja õige õigus. - Õiguse sotsiaalne roll ühiskonnas. - Õigus kui sotsiaalne instituut. Millist valdkonda peaks õigus üldse reguleerima.
rääkima oma suhtumistest, hoiakutest, mõtetest sügavuti), fokuseeritud intervjuu (respondendi tähelepanu koondatakse mingile mõjurile, näiteks näidatakse talle mingit lühifilmi. Mõne aja pärast antakse talle lugeda mingit ajaleheartiklit ja võib-olla lastakse samal teemal kuulata raadiosaadet. Hiljem uuritakse millistest allikatest, kui palju talle meelde jäi et teada saada, kui palju suudab inimene meelde jätta mingitest allikatest), suunitlemata intervjuu (initsiatiiv on respondendil, uurija alustab vestlust, suunab teda mingil teemal juttu ajama, aga edasi võib respondent selle teema kohta, kuidas ja mida tahab). Märkmeid teeb intervjueerija ise või intervjueerija assistent. Assistent peaks istuma eemal küljega respondendi poole ja respondent istub inetervjueerijaga vastamisi. Tuleb mõelda, kas respondent tahab küsimustele vastata ja kas ta on selleks võimeline.
- Fokusseeritud intervjuu respondendi tähelepanu koondatakse mingile mõjurile, nt näidatakse respondendile enne lühifilmi, siis mõne aja pärast antakse talle lugeda ühte ajalehe lõiku ja vb lastakse tal kuulata raadiosaadet samal teemal, hilisemas vestluses uuritakse millisest allikast ta mida ja kui palju teada sai. Sellise uuringu eesmärk et vaadata milline dokument mõjub kõige intentiivsemalt - Suunitlemata intervjuu initsiatiiv on respondendil. Uurija alustab vestlust, suunab teemani ja edasi võib respondent rääkida selle kohta mida ise tahab. Kui väga teemast läheb eemale siis uurija peab vaikselt tagasi tooma õigele teemale. Intervjueerija teeb märkmeid või intervjueerija assistent. Kui uurija ja respondent istuvad vastamisi siis assistent peaks istuma eemal küljega respondendi poole.